/nginx/o/2016/12/21/6195123t1hca01.jpg)
Urmas Kaldmaa artikkel ”Jätkuv vastasseis Sindi paisu pärast“ 31. jaanuari Maalehes märgib õigesti, et paisu keskkonnamõjude hindamise aruande (KMHA) avalikul arutelul 29. jaanuaril Sindi gümnaasiumis lasid kalateadlased ja -kaitsjad AS Raju ja Ain Laineriku plaanid lausa sõelapõhjaks. Ja veel: ”… see KMHA on koolikirjand, mitte keskkonnamõjude hindamise aruanne.“
Hävitava hinnangu elektrienergia tootmisele ja paisu säilitamisele koos nn leevendusmeetmega andsid kohale tulnud tuntud kalateadlased Jaak Tambets ja Meelis Tambets Eesti Loodushoiu fondist, Rein Järvekülg maaülikoolist, Heli Shpilev Tartu mereinstituudi Pärnu filiaalist, Matti Kose, Natura ekspert TÜ Pärnu kolledžist.
Nad tõestasid, et mitte üksi kalastik, vaid kogu Natura ala ökosüsteem on paisutuse tõttu kannatajaks pooleks. Kuderände tagasiteel on hüdrojaama turbiinide füüsiline kahjustus kaladele, olgu see kui tahes minimeeritud, vältimatu.
Rambolli juhtekspert Eike Riis ja Raju omanikest Ain Lainerik püüdsid vastu vaielda, kuid kalaspetsialistid jäid vankumatult oma seisukohale ja nõudsid selle aruandesse kirjutamist.
Aruande Raju kasuks kallutatusele andis mõjusa löögi Pärnumaalt valitud riigikogu saadik ja keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann. Ta küsis, miks keskkonnamõjude hinnang ei võrdle paisutamisega (elektritootmisega) loodusele tehtavat kahju energiatootmisest saadava kasuga.
Rambolli kõneisik Riis püüdis õigustada aruannet, et KMHA ei peagi seda tegema, sest see polevat tema ülesanne. Akkermanni selgitus ei rahuldanud ja ta tegi sarkastilise märkuse, et mida te siis siin analüüsite ja võrdlushindetabeleid koostate, kui te kõige tähtsamale selget vastust ei anna. Rambolli juhtekspert ei suutnud midagi mõistlikku kosta ja riigikogulane viis Toompeale sõnumi, et elektritootmise kahjulikkus ületab sadava kasu.
Aruanne kui koolikirjand
KMHA koolikirjandiga võrdlemiseks andis alust päris mitu suisa otsitud põhjust, millega meeldida elektritootjale ja maha teha paisu likvideerimise pooldajaid.
Arusaamatuks jäi paisu mahavõtmise tulemusel jõekallastel maalihke ohu suurenemine kümne kilomeetri ulatuses, Kurina jõesuudmest Reiu suudmeni.
KMHA selle osa koostaja Kersti Ritsberg, kes koosolekul osales, jäi oma seisukohtade kaitsmisega hätta. Ritsbergi õigustuspüüdele andis SA Eesti Forelli hüdroloogia magister Tauno Jürgenstein sellised vastuargumendid, et tõenäoliselt võetakse see hinnang aruandetabelist välja.
KMHAs pakutud nn uus, leevendusmeetmega variant – paisu säilitamine ja selle katmine 40 000tonnise sarkofaagiga – ei leidnud armu siinkirjutaja poolt.
Lõheliste suurveeaegset ülesjõudmist soodsamaks plaanitav 60 meetri pikkune (allavoolu) veepealne, 20 meetri pikkune allveealune kaldkärestik ja sellest lühem pealevoolu kaldtee paisulaeni on lubamatult ”kasutatav abinõu eesmärgi saavutamiseks“.
Paisu laele plaanitakse ”asetada“ kivid nn alusvoolu loomiseks, et põhjas liikuvad kalad (angerjad jt) üle saaksid. Minu arust pühib esimene jääminek need kivid sealt. Tsementeerimiseks peab aga paisu kõrgust muutma. See on seadusega keelatud.
KMHA lk 225 konstateerib: ”Suurem osa põhjaülevoolu pikkusest oleks enamuse osa aastast kuiv. See võib põhjustada teatud hooldus- ja esteetikaprobleeme, sest puutüved ja muu praht võib suurveeperioodi lõpus kivide vahele kinni jääda. Tehiskärestiku kivide vahel võivad hakata kasvama veetaimed ja puuseemikud.“
Kes maksab, tellib muusika
Märkimata ei saa jätta AS Raju nõukogu liikme Ain Laineriku üleolevat suhtumist vaidluses Pärnu keskkonnaameti juhataja Sulev Varega, kes rõhutas, et omanikule kehtib jätkuvalt kalade ülespääsu tagamise nõue. 1. jaanuar 2013 on möödas, nõue aga täitmata, seega saab määrata trahvi. Lainerik möönis, et asi on hoopis keskkonnaameti julgematuses otsustada.
Rambolli koostatud KMHA on sobiv õpikunäide sententsitele ”kes maksab, tellib muusika“ ja ”eesmärk pühendab abinõu“. Eksperthinnangu erapooletust mitte tagavat seadusesätet on algatusrühm kritiseerinud ja selle otse kõlbmatuks tunnistanud ning sellest nii valitsust kui riigikogu keskkonnakomisjoni teavitanud. Sama seisukohta jagavad kalaspetsialistid.
Senine kord, et arendaja maksab ja tellib hindaja, ei taga erapooletust. Me ei tea, kui kaugel jõustumisest on uus, muudetud veeseaduse eelnõu. Ei tea sedagi, kas seaduse rikkujaid silitatakse või käitutakse karmilt.
Sintlastel tuleb ühele kaalukausile asetada harjumuslik jõud ja teisele loodusteaduslik nägemus. Kas vältimatu kahju loodusele, riskid, inimohvrid, kulutused paisu avariiohtlikkuse vältimiseks, lauskmaa hüdrojõu arvestuslik tagasihoidlikkus ja selle energialiigi paratamatu hääbumine pole liiga kallis hind paisu säilitamiseks?
Surverühma silm peal
Ma ei saa olla nõus Urmas Kaldmaa ütlemisega Maalehes, et rahvaalgatusrühma Sindi Pais ainuke nähtav eesmärk on Sindi tammi lammutamine. Oleme neli aastat ja kolm kuud järjepidevalt selgitanud oma kompleksprogrammi, mille eesmärk on loodusele, sintlastele, kõigile optimaalseima lahenduse leidmine. Paisu lammutamist ei saa sellest programmist tõesti välja jätta.
Siinkirjutajale on kõnealune keskkonnamõjude hindamise aruanne mitterahuldav, oluliste puudustega, kohati lubamatult kallutatud, laialivalguv, liigmahukas, olulist ebaolulisest mitteeristav, vasturääkiv ja kaksitimõistetav.
Minu arvates peaks eksperthinnang soodustama probleemiga edasiminekut, mitte eksitama.
Ainus, mida Raju ASi tellimuse täitja Ramboll Eesti ASi kiituseks saab öelda, on see, et ta oli avaliku arutelu omapoolseks eestkõnelejaks seadnud juhtekspert Eike Riisi, kes väljapeetult hoidis ära veel suuremad rünnakud, mille aruanne oli ära teeninud.