Kampaania üritab päästa maaelu

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Pärnumaalt hoogne väljarändamine jätkub, seisavad ääremaal peagi püsti vaid elumajade varemed.
Kui Pärnumaalt hoogne väljarändamine jätkub, seisavad ääremaal peagi püsti vaid elumajade varemed. Foto: Ants Liigus

Mullu sügisel Võrumaal Misso vallas hakatatud kampaaniat „Maale elama” võiks kiiremas korras laiendada Pärnumaalegi: statistikaameti andmeil oli siinmail juba 2011. aasta lõpuks kümme valda, kus ühel ruutkilomeetril elas alla kümne inimese.

Eriti peaks rahvaarvu graafiku kõver tegema kiiremas korras järsu tõusu Koonga, Varbla ja Surju vallas, kus iga ruutkilomeetrit asustab keskmiselt vaid paar inimest.

Ehkki Pärnu maavanem Andres Metsoja oli maakonna elanike arvu muutumist kajastavaid arvandmeid kommenteerides sunnitud tõdema, et pilt on masendav, polnud tal erilist usku, et rusuvat olukorda kõnealustes valdades saaks lahendada hoogtöö korras, nagu on välja pakkunud missolased.

Liiati ei ole elanike arvu vähenemine mõne üksiku piirkonna probleem, vaid üleriiklik valupunkt.

„Me kaotame rahvast tervikuna ja siin kampaania “tulge meile elama, saate talu tasuta või miskit veel” ei ole ilmselt pääsetee,” tõdes maavanem. „Tõsi, see annab rahulolutunde, et midagi nagu tehakse.”

Analoogsel seiskohal oli Pärnu maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase, kes lisas Metsoja lausutule: „Kampaania korras olukorda parandades tekib korraks siputamine, kuid siin tuleb ikka sügavalt mõelda. Kõige tähtsamad on töökohad: tulija võib üle kullata, aga kui töökohti ei ole, on kõik tulutu.”

Tänapäeval ei saa enam lihtsalt ebamääraselt rääkida, et vaja on töökohti, sest üha tähtsamat rolli hakkab mängima võimalus leida rakendust võimetekohasel tööl.

Paraku on Pärnumaad, eriti aga Pärnut kummitamas veel üks oht.

Kui aastaid on räägitud, et Pärnu ja Pärnumaa on Eestis arvestatavad tõmbekeskused, siis nüüd on see oreool tuhmumas ja Pärnu keskuse rolli kaotamas.

„Maavanemate viimasel kokkusaamisel rahvaloenduse andmete kokkuvõtete tutvustamisel oligi juba juttu, et Eestisse on jäänud ainult kaks keskust, Tallinn ja Tartu, ülejäänud territoorium on hajaasustusega piirkond, kus kohaliku olulise keskuse mõjudest on raske rääkida,” tõdes Metsoja.

Pakkudes kõnealusele probleemile siinmail toimivat lahendust, nägi maavanem soovitavate muutuste vedurina eelkõige Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskust, kuid uute investeeringute kaasamistki – uued töökohad niisama ei teki.

„Meie eesmärk on mõjutada elukeskkonda, aga elukeskkonna oluline osa pole ainult lasteaed või kool, vaid ka töökoht,” väitis maavanem.

Haare võib laieneda

Jutuks tegevuskava tutvustanud Evelyn Tõniste, projekti „Maale elama“ koordinaator, tõdes, et „Maale elama“ on kodanikualgatuslik kavand, mida viib ellu Otepääl asuv MTÜ Partnerlus hulga ümberkaudsete abilistega. Sellest projekti lokaalsuski.

„Kogu Eestit hõlmavast projektist ei käiks meeskonnal lihtsalt praegu jõud üle,“ nentis Tõniste. „See, et praeguseks on projekti peale kogukondade kaasatud vallad, on idee arutamise ja projekti kirjutamise käigus sündinud edasiarendus.“

Iseäranis hea meel oli projekti koordinaatoril sellest, et ettevõtmisega on liitunud mitu omavalitsust, kellel juba praktilisi kogemusi inimeste maale kutsumisega.

Nii see kui tegevuskava vastu mujal riigis ilmutatud huvi andis Tõniste väitel alust loota, et kavand on piisavalt edukas, laienemaks peagi jätkuprojektina üle Eesti.

„Meie teeme kõik, et see nii läheks,“ märkis „Maale elama“ koordinaator. „Kuna projekti üks olulisi eesmärke on inimeste hoiakute muutmine maal elamise suhtes positiivsemaks, siis sellele saavad tegelikult kaasa aidata kogukonnad kõikjalt Eestist. Mida laiemat kõlapinda projekt leiab, seda suurem on õnnestumise ja jätkusuutlikkuse lootus.“

Maale elama

Idee pärineb Soomest, kus mitmed piirkonnad reklaamivad end väärt elupaikadena ja kus omavalitsusliitude eestvedamisel korraldatakse aeg-ajalt vastavaid messe.

Viimane on mullu sügisel Eestis alguse saanud ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastatava kampaania üks eesmärke: valmistada ette ja korraldada Eesti esimene külamess „Maale elama”, mis viiks maal elamise võimalusi uurivad linlased kokku uusi elanikke ootavate kogukondade esindajatega.

Ürituse eestvedajate hinnangul peaks külaelanikke paeluma tegevuskavast see, et projekti realiseerumisel oleks nende lastel rohkem mängukaaslasi, lapsi lisanduks kohalikku kooli, lasteaeda, huviringidesse.

Kogukondade juhte peaks „Maale elama“ juures huvitama, et nii jõuab maale värskete ideedega hakkajaid inimesi, kes toovad laokil majapidamistessegi taas elu.

Linlasi võiks köita aga see, et nad leiaksid peale unistuste elukoha, kus olemas vajalikud teenused, seltsielu ja abivalmis kogukond, tee oma juurte juurde.

“Tule maale” eesmärgid 2013

Rekonstrueerida kümme talu koostöös uute taluomanikega tänapäevastele elamistingimustele vastavaks.

Anda võimalus kümnele perele elamaasumiseks (ka tagasitulemiseks) Misso valda.

Koostöös ettevõtjate, kohaliku omavalitsuse ja MTÜdega pakkuda 25 töökohta, tagamaks kohalikele elanikele ja maale elama asunutele kindel sissetulek.

Andmed: http://www.misso.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles