Varguste hulka võib palju vähendada üks töövõit

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna prefekt Tarmo Kohv
Lõuna prefekt Tarmo Kohv Foto: Elmo Riig / Sakala

Stabiilselt väheneva kuritegevuse taustal mõjub mõru pillina inimeste agressiivsuse kasv. Politsei hinnangul on selle põhjuseks tihti alkohol, tundub, et seda tarvitatakse üha rohkem.

Purjus kraaklejatel puudub austus kaaskodanike, kuid pahatihti ka mundrikandjate vastu. Sellest ja teistestki ilmingutest politsei töömail rääkisid Tartu Postimehele Lõuna prefekt Tarmo Kohv ning prefektuuri kriminaalbüroo juht Vallo Koppel.

Mis jääb positiivsena, mis negatiivsena meenutama möödunud aastat politseis?

Koppel: Kui rääkida Tartust ja Tartumaast, siis kuritegevuse langustrend teeb muidugi rõõmu. Kuritegevuse arvude vähenemise taustal võib aga tekkida küsimus, et äkki ei teatata kõigest politseile.

Kohv: Usun, et kuritegudest teatatakse hästi. Hiljuti tutvustati meile uuringut, mis näitab, et Lõuna-Eestis on usaldus politsei vastu suur.

Usaldust mõjutab seegi, kas politsei töö vastab rahva ootustele või kuidas suheldakse näiteks kuriteo ohvriga. Millise lahenduseni üks või teine kuritegu jõuab, sellest tuleb kannatanule teada anda.

Kõige negatiivsemana jääb meelde narkotalituse juhi Jarek Pavlihhini kriminaalasi, mis on jõudnud nüüd ka kohtulahendini. Mustemaid asju tuleb ikka ette. Probleemid tuleb aga ära lahendada, mitte nende eest põgeneda.

Mitmel alal on Eestis töökäte põud. Kas politseinikke ikka jätkub?

Kohv: Lõuna prefektuur on päris õnnelikus seisus võrreldes teiste prefektuuridega, meie koosseis on suhteliselt stabiilne. Töökäsi jätkub nii korrakaitse- kui ka kriminaalpolitsei poolel. Samuti oleme  rõõmsad selle üle, et saime kevadel sisekaitseakadeemiast juurde 27 vastset kadetti.

Koppel: Kriminaalpolitsei on peale sisekaitseakadeemia saanud töötajaid ka Tartu Ülikoolist. Paljudel õigusteaduskonna lõpetanutel on sära silmis ja nad tahavad tulla inimesi aitama.

Kohv: Ülikoolist tulnud saavad esmase kogemuse töötades valvemenetlejana, nad teevad lihtsaid ja standardseid menetlustoiminguid. Tänu sellele vabanevad suurema kogemusega töötajad keerulisemate asjade menetlemiseks.

Pärast tööletulekut saab juristiharidusega inimene seitse nädalat täiendusõpet sisekaitseakadeemias, kus ta omandab spetsiifilisi oskusi alates käteväänamisest ja lõpetades püstolilaskmisega.

Tulles tagasi Jarek Pavlih­hini kinnipidamise juurde mullu aprillis – eelmisel aastal vähenes tuntavalt narkokuritegude arv. Kas siin võib näha seost?

Koppel: Kõik ei seisa kunagi ainult ühe mehe peal. Möödunud aastal loodi keskkriminaalpolitseisse eraldi kriminaalturu uurimise üksus, selle eesmärk on tõkestada rasket varjatud kuritegevust.

Üksikute tänavamüüjate asemel püüab politsei enam tabada neid, kes toimetavad uimasteid riiki. Ühe nii-öelda tsunfti likvideerimisega võib ära hoida hulga üksikuid kuriteoepisoode.

Eelmist aastat narkopolitseis ilmestasidki kaks mastaapset kriminaalasja, mis on lõpuni menetletud. Kuritegelikul teel saadud vara arestiti riigi tuludesse enam kui paarisaja tuhande euro väärtuses.

Kohv: Peame siiski tunnistama, et Pavlihhini kinnipidamine oli päris suur vapustus talituses töötavatele inimestele. Sellised asjad jätavad paratamatult jälje.

Mis teeb narkopolitseile praegu enim muret?

Koppel: Ka Tartus on tekkinud uimastisõltlaste ringkond, kus tarvitatakse fentanüüli. Selle sünteetilise ja väga kange meelemürgi avastamine on raske, kuna joobeseisundi tekitamiseks vaja minev kogus on palju väiksem kui teiste uimastite puhul.

Fentanüül on väga tugev rahusti. Kui näete tänaval apaatseid ja uimaseid inimesi, andke sellest teada. Esmalt tuvastab patrull, millise joobega on tegemist. Edasi uurib juba kriminaalpolitsei, kust inimene on seda ainet saanud.

Narkokuritegevuse vastane võitlus on väga oluline, sest selle kuriteoliigiga kaasnevad ka teised – vargused, isikuvastased kuriteod jne.

Varguste arv on vähenenud. Millist liiki varguseid on vähem?

Koppel: Varguste arvu võib vähendada palju üksainus töövõit. Näiteks saadi sügisel kätte jõuk, kes suvel tühjendas kortereid ja eramuid tuulutusasendisse jäetud pakettakende kaudu. Neid episoode oli kümneid.

Samasugune efekt meenub paari aasta tagant, mil tabati rattavargustele spetsialiseerunud üksikisik. Pärast tema trellide taha viimist jäi rattavargusi Tartus tuntavalt vähemaks.

Vähenenud on kindlasti süstemaatilised vargused ning väikeses languses on ka sõidukivargused ja vargused sõidukitest.

Kohv: Varavastaste kuritegude ärahoidmiseks saavad ka inimesed ise palju ära teha. Mind paneb siiralt imestama, et eriti talvisel ajal, kui inimesed lähevad poodi, jätavad nad auto kaupluse ette käima. Inimesed on muutunud põhjendamatult julgeks.

Koppel: Varavastastest kuritegudest rääkides kordame aastast aastasse, et oma vara tuleks paremini hoida. Varast ei ole mõtet ahvatleda.

Politsei on omalt poolt juba aastaid püüdnud keskenduda rohkem varastatud kraami kokkuostjatele. Vargusi jääb kindlasti vähemaks, kui kuritegelikul teel saadud vara pole kuhugi müüa.

Vägivald võimuesindajate vastu on kasvanud. Mis on selle põhjuseks?

Kohv: Kui vaatame igapäevast tänavapilti, siis politseiametnikule vastuhakkamine ei ole paraku erakordne juhtum. Enamasti on vastuhakkajad alkoholi- või narkojoobes inimesed, tihti koos seltskonnaga. Politsei poolelt paistab, et alkoholi on hakatud tarvitama rohkem.

Halbu näiteid ei pea otsima kauge aja tagant. Ka möödunud nädalavahetusel püüdis üks purupurjus meesterahvas politsei eest suure kiirusega ära sõita. Auto saadi pidama, seejärel keeldus juht autost väljumast ning ta tuli masinast välja tõsta.

Rääkides patrullpolitseinikega, siis alkohol, noored ja seltskond on kooslus, kust võib kõige tõenäolisemalt oodata vastuhakku.

Koos uue rahaga jätkub ka rahavõltsimine. Isegi ühe­euroseid münte tehakse järele. Olete ehk avastanud siitkandist mõne illegaalse rahatrükikoja?

Koppel: Midagi katastroofilist pole, võrreldes krooniajaga on juhtumeid umbes sama palju. Ei saa välistada, et suurt osa avastatud valerahast ei olegi teadlikult siia levitatud.

Inimesed reisivad väga palju ja tihti võivad võltsrahatähed pärit olla hoopis teistest riikidest. Viimasest ajast ei meenu ühtegi süstemaatilist valeraha turuletoomist.

Tartu maakonnas on kasvanud relva- ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise juhtumite hulk. Kust satuvad relvad inimeste kätte?

Koppel: Igasuguseid vanu relvi ja lennukipomme tuleb alatasa inimeste valdustest välja. Kõigist neist leidudest tuleb kohe politseid teavitada. Osa ebaseaduslikest relvadest on leitud ka kurjategijate valduste läbiotsimise käigus.

Kohv: Endiselt tuleb politseisse palju leidrelvi, millest osa soovitakse legaliseerida. Inimesed leiavad esiisade relvi lae vahelt või puuriidast.

Liikluskuritegude hulk stabiilselt kahaneb, kuid napsise peaga rooli istumine ei taha kuidagi väheneda.

Kohv: Üle 1,5 promilli joovet autoroolis on kriminaalkuritegu. Sellistele inimestele vormistatakse ka kohtuotsus ühe-kahe päeva jooksul.

Millisel juhul taotleb politsei roolijoodiku auto konfiskeerimist?

Koppel: See sõltub paljudest teguritest. Alates sellest, milline on tõendusliku alkomeetriga mõõdetud lõplik joove. Kas joobes juht peatas auto vabatahtlikult või eelnes sellele tagaajamine. Kindlasti ka korduvus: kas inimene on ka varem roolis promillidega vahele jäänud.

Kõiki neid asjaolusid ja inimese ohtlikkust kaalub ka kohus ning otsustab, kas seaduserikkumine on nii tõsine, et auto tuleb konfiskeerida või mitte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles