Pärnumaa peab Eesti riigi aastapäeva ikka kahel päeval, 23. ja 24. veebruaril. Ja selleks on Pärnumaal põhjust, sest just Pärnus trükiti ja 23. veebruari õhtul kell kaheksa luges advokaat Hugo Kuusner Endla teatri rõdult ette Eesti iseseisvusmanifesti.
Nii ongi Pärnus traditsiooniks saanud igal aastal 23. veebruaril Rüütli platsil Endla rõdu kujutavalt mälestusmärgilt ette lugeda manifest.
Tavakohane on seegi, et 23. veebruari sündmused algavad Tahkurannas Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestamisega tema sünniaastapäeval ja kulmineeruvad kontsert-aktusega Pärnu kontserdimajas ning suure vabaõhukontserdiga “Eesti pidu”.
Kontserdimajas tunnustati pärnumaalasi
Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsertaktuse näol on tegemist Pärnu maavanema, Pärnu linnapea, linnavolikogu esimehe ja Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe aastapäeva vastuvõtuga, kus teemakohase sõnavõtuga astusid üles Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Pärnu maavanem Andres Metsoja.
Siin olid aukülalisteks tänavused Pärnumaa ja Pärnu kõrgeima autasu, maakonna ja Pärnu linna vapimärgi pälvinud.
Riigi juubeliaastal said Pärnumaa vapimärgi Eesti vanima Leader-grupi, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht Mercedes Merimaa, tantsupedagoog ja näitleja Laine Mägi, Surju vallavanem Jaanus Männik, AS Sanatooriumi Tervis ja OÜ Tervise Paradiisi juhatuse liige Jaan Ratnik ning Pärnu haigla veretalituse kauaaegne juhataja Alli Tiik.
Pärnu linna lisandus juubeliaastal samuti viis vapimärgi kavaleri: Pärnu jalgpalliklubi president Helmut Hunt, AS Pärnu Vee finantsdirektor Taimi Vilgas, hotelli Strand ülesehitaja ja jahtklubi kommodoor Egon Elstein, teenekas Pärnu sporditöötaja Arvo Loorits ja kunstnik Osvald Saulep.
Pidupäeva kontserdiosas astusid üles Pärnumaa noored solistid koos linnaorkestriga ja Endla peatselt lavale jõudvas muusikalis kaastegev Tanja Mihhailova.
Kontsertaktust juhtis Pärnumaalt pärit teletöötaja Anu Välba.
Rüütli platsil teistmoodi
Kui ajalooliselt toimus iseseisvusmanifesti ettelugemine Endla rõdult õhtupimeduses ja tõrvikute valgel, siis sel aastal oli tseremoonia Rüütli platsil nihutatud päevavalgele ajale.
Rongkäigus sammusid Alevi kalmistult Rüütli platsile Pärnu linna ja maakonna koolide esindajad, noorkotkad ja kodutütred, Naiskodukaitse ning Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed. Koostöös Eesti lipu seltsiga lehvisid sinimustvalged lipud.
Eesti iseseisvusele aluse pannud manifesti luges pidupäeva eel uued karastatud klaasid saanud vabariigi väljakuulutamise monumendi trepilt ette Endla teatri näitleja Sten Karpov, viimaste aastate üks paremaid selle teksti esitajaid. Helivõimenduski oli rahvahulka ja platsi suurust ning ilma arvestades täpselt paika timmitud.
Paraku oli ümberkaudsete majaomanike kõrvust läinud mööda linnavalitsuse üleskutse heisata trikoloorid majadel ka 23. veebruaril. Nii nägid Rüütli plats ja tänav välja üsna argipäevased.
Esimest korda ei kõlanud Rüütli platsil Eesti hümni, ehkki 1920.–1930. aastate ajalehtedes märgitakse, et siis lauldi seda Endla teatri ette kogunedes nii tseremoonia alguses kui lõpus, muudest isamaalistest lauludest rääkimata.
„Eesti pidu“ tegi südamed soojaks
Vaatamata kontidesse pugevale jäisele rõskusele, tegi Pärnu jääfestivali laupäevane vabaõhukontsert „Eesti pidu“ südamed soojaks nii mõnelgi pärnakal ja Pärnu linna külalisel.
Pärnu sadamakail laupäeva õhtupimeduses toimunud rahvapeol astus lavale legendaarne vabaduselaulik Tõnis Mägi, talle sekundeeris Maarja-Liis Ilus. Kontserdil osales veel üle saja Pärnumaa koorilaulja, bänd ja ekstreemrahvatantsurühm Viisuke.
Raske öelda, kui palju rahvast oli laupäeval sadamakaile kontserti kuulama kogunenud. Arvatavasti tuhatkond. Aga võimalik, et palju rohkem, sest inimesed liikusid sooja saamiseks festivalialal ringi, uudistasid skulptuure, soojendasid end põlevate puupakkude juures või turgutasid sooja joogiga.
Jääfestivali üldjuhi Piret Hallik-Sassi sõnade kohaselt külastas sel päeval festivali kokku umbes 5000 inimest.
Perepeole omaselt oli kaasa võetud hulganisti eri vanuses lapsi, kes said lustida jääfestivali atraktsioonidel. Peale emakeele kuulis peoplatsil rahva seas läti ja soome keeltki.
Nagu eelmise aasta jääfestivali rahvapeol Vallikäärus, kõlasid tänavugi tuntud ja rahva südamesse lauldud teosed, mida oskavad kaasa laulda kõik eestimaalased. Täiesti omanäolise versiooni esitasid „Tuljakust“ Viisukese rahvatantsijad, kes üllatasid publikut akrobaatiliste trikkidega. Meeleolukat kontserti juhatas dirigent Jüri Ruut-Kangur.
Tõnis Mägi märkis lavalt, et ei teagi, kas on kunagi nii ekstreemsetes oludes esinenud.
Meeleoluka perepeo lõppedes tänas Hallik-Sass kõiki kontserdil osalejaid ja festivali kordamineku eest hea seisnud abilisi. Eriti neid, kes juba nädalaid festivalialal päevast päeva oma panuse andsid.
Jääfestivali üldjuhi kinnitusel külastas festivali tänavu ligikaudu 20 000 inimest, nagu korraldajad prognoosisid. Paljud neist olid kutsetega, kuid just nii olid korraldajad planeerinud, et talvepeol saaksid osaleda kõik, kes on festivali tegemistesse panustanud.
Hallik-Sassi jutu järgi on festivalikülastajate tagasiside olnud väga postitiivne.
