Kihnu eksjuhi kaasust asub vaagima riigikohtu laiendatud koosseis

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Johannes Leas.
Johannes Leas. Foto: PP

Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas anda kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule vaagimiseks süüasja, mille raames Eesti kohtud mõistsid Kihnu endise vallavanema Johannes Lease esialgu süüdi pistise võtmises, kuid Euroopa kohus mõistis mehe hiljem õigeks.

Kolleegium annab süüasja arutamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, kuna süüasja lahendamisel tekkisid kohtukoosseisu liikmetel seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused.

Euroopa inimõiguste kohus teatas mullu märtsi alguses Leasele, et Johannes Leas ei saanud oma kriminaalasjas juurdepääsu jälitustoimikus olevatele tõenditele ja tema kaitse õiguste tasakaal ei olnud tagatud ka muude meetmetega. "Kaebaja sai tutvuda vaid nende valikuliste jälitustegevuse materjalidega, mille esitas kohtule prokuratuur," tõdes kohus oma otsuses.

Seega ei olnud Euroopa inimõiguste kohtu hinnangul jälitustegevusega saadud tõendite salastamise/avalikustamise otsustamise protseduur vastavuses võrdse kohtumenetluse põhimõttega ega taganud menetlusosalistele võrdseid võimalusi.

Euroopa inimõiguste kohus mõistis Leasele tekitatud moraalse kahju eest välja 5200 eurot, kohtukulude hüvitamiseks aga 3000 eurot.

Pärnu maakohus mõistis Lease 30. novembril 2007 süüdi pistise võtmises ja karistas teda kahe ja poole aasta pikkuse vangistusega. Lisakaristusena keelas kohus Leasel kolme aasta jooksul töötada avalikus teenistuses. Otsusega nõustus 19. märtsil 2008 Tallinna ringkonnakohuski. Riigikohus ei võtnud 6. juunil 2008 Lease süüasja arutlusele ja sellega jäi mees kõigis Eesti kohtuastmetes süüdi.

Süüdistuse järgi soovis Kihnu vallavalitsus 2005. aasta juuni alguses seoses jaanuaritormi kahjustustega korraldada Kihnu sadama renoveerimiseks piiratud pakkumise ja avalikku pakkumist sadamahoone renoveerimiseks välja ei kuulutanud. Süüdistuse kohaselt pakkus Leas lepingut tööde tegemiseks Globetrotten OÜ-le ja nõudis Luigelt Kihnu sadama taastamistööde õiguse saamiseks tagatisena 45 000 krooni. Lepingu hind ilma käibemaksuta oli 118 560 krooni, millest 75 000 krooni tuli vallavalitsusel tasuda firmale ettemaksuna. Ettemaksust 45 000 krooni viis Luik vastavalt varasemale kokkuleppele Leasele, seisis süüdistuses.

2005. aasta juunis otsustas Kihnu vallavalitsus renoveerida Kihnu muuseumi fassaadi ja piiratud pakkumisel osalemiseks saadeti hinnapäring ligikaudu 15 äriühingule. Leas pakkus süüdistuse järgi Luigele taas võimalust osaleda renoveerimisel ja kindla lepingu saamise tagatiseks nõudis temalt kui Globetrotteni esindajalt 85 000 krooni.

Kokku sõlmisid Kihnu vallavanem ning osaühingu esindajad Luik ja Orav 2005. aasta juuli alguses kolm töövõtulepingut, mille ettemaksuna tasus Kihnu vallavalitsus 217 000 krooni. Ettemaksust 85 000 krooni nõudis Leas pistisena endale, seisis süüdistuses.

Politsei võttis Lease ja Luige kinni 2005. aasta 5. juulil vahetult pärast meeste kohtumist, mille ajal andis Luik süüdistuse kohaselt vallajuhile üle 85 000 krooni. Süüdistuse järgi sai Leas kahel korral Luigelt tööotsade eest Kihnu saarel kokku 130 000 krooni pistist. Kohtu alla sattus ka Globetrotten kui juriidiline isik, keda süüdistati korduvas pistiseandmises.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles