Jaanus Männik: Kas saame riigi korda?

Jaanus Männik. Foto: PP

Eesti Vabariik sündis 95 aastat tagasi imeliselt täiusliku ja lakoonilise tekstiga Eesti iseseisvusmanifesti ettelugemisega Pärnu Endla teatri rõdult 23. veebruaril ja Tallinnas 24. veebruaril.

Meie riigi reaalne iseseisvus on vabadussõja ja okupatsioonide tõttu sellest siiski poolsajandi võrra lühem. Alates 27. märtsist saab taasiseseisvuse periood ometi pikemaks, kui oli iseseisvusperiood enne okupatsiooni.

Püsimajäämine sõltub meist

95 aastat on vanus, millega ei saa kiidelda maailma ligi 200 riigist pool, nii väikestel rahvastel kui eestlased, vaid miljon inimest, enamasti iseseisvat riiki ei ole.

Meil on vähe rahvast, kuid inimese kohta palju maad, metsa, viljakandvat põldu, õhku, vett ja vaba rikkumata loodust. Meil on neli aastaaega, meie maa peaaegu ei värise. Meil on ilus keel, rikas kultuur ja heal tasemel haridus.

Meil on päris korralik rahvusvaheline autoriteet, maailmaklassi tippmuusikud ja nutikad arvutinoored. Mõttekaaslasi ja liitlasi on meil Euroopas umbes pool miljardit inimest, ohtude vältimiseks oleme liitunud NATOga.

Niisiis on eestlastel, vähemasti inimese kohta, korraliku, hea ja inimliku riigi pidamiseks tõelisi väärtusi rohkem kui 90 protsendil maailma elanikest. Riigi ja rahvusena püsima jäämine sõltub eeskätt meist endast, sellest, kas tahame, suudame ja viitsime iseseisvusmanifesti vaimus paremini, solidaarsemalt, inimlikumalt ja ausamalt oma elu siin Maarjamaal korraldada, Eestimaad ise asustatuna hoida.

Viimased aastad pole sellele põhiküsimusele head vastust andnud. Just seetõttu on meil surijaid märksa rohkem kui pärijaid ning maailma tippheaoluga ja hoolivamatesse riikidesse lahkutakse tempoga Põlva linna jagu inimesi aastas.

Pidurdame emigreerumist

Eesti Vabariigi sajanda sünnipäevani on vähem kui viis aastat. Püsimajäämiseks oleme lausa kohustatud pidurdama emigreerumist ausamatesse, solidaarsematesse ja jõukamatesse riikidesse ning suurendama sündimust. Kui eestlased ei suuda ise oma riiki õiglasemalt korraldada ja asustatuna hoida, on lõhkemiseni üleasustatud arengumaailmas suutjaid ja meie asendajaid küllaga. Kole mõelda, nii lihtne see rahvusriigi loojang olekski.

President kutsus oma aastapäevakõnes üles tegema meie riigi viie aastaga korda. Hea mõte ja meil on selleks kindlasti häid šansse. Mida ja kuidas teha, selles osas visandas president üldvisiooni, konkreetsemad otsad jättis aga lahti.

Küllap on meist igaühel mõtlemist, mis ja kuidas. Mis aitaks elu oma kodus ja vallas või linnas paremaks ja jõukamaks teha?

Kas ja kuidas valdade liitmine parandaks meil ja tulevases suurvallas elu- ja töötingimusi või hoopis kiirendaks tühjenemist-ääremaastumist?

Kus ja kui palju peaks olema koole? Millised oleksid need töökohad ja palgatasemed, mis kutsuksid rahvast Eestisse ja oma valda või imelisse Pärnu linna jääma?

Mis meelitaks noored Eestisse jääma või vähemasti tagasi tulema ja siin hoolega lapsi tegema? Mis sõltub meist ja mis Brüsselist, Washingtonist ja Pekingist? Kas meil on šansse olla raharikas riik või hoopiski ja üksnes Jakob Hurda moodi vaimult rikas riik? Kes võiksid olla need rahvaesindajad vallas, linnas ja riigis, kes suudaksid praegustest ausamalt, arvestavamalt ja õiglasemalt elu Eestis korraldada?

Muidugi on Eestil tänu oma arukale ja allaheitlikule rahvale ning rahvaesindustele senigi hästi läinud. Sealhulgas viimastel aastatel, sh eeskätt raamatupidamislikult. Samal ajal pole kahtlust, et möödunud aasta, ämma kappidega poliitkorruptsiooni ja võimu ”tellitavuse“ paljastamise aasta halvim tulemus nii riigivõimu kui pealinna puhul oleks vanaviisi jätkamine.

Esialgu ei paista muutusi, isegi mitte tõsist patukahetsust, presidentki libises teemast õhkõrnalt üle. Silver Meikarit, petturlusevastaseid protestiaktsioone ja „Harta12“ nagu poleks olnudki.

Selliselt jätkates kopeeriksime suurt naaberriiki ja jookseksime sajandaks sünnipäevaks häbiga laiali. Pole ju töökohad, palgatase ja ülekohtune maksusüsteem kaugeltki ainukesed riigist lahkumise ja võimu võõrandumise põhjused. Tehkem üheskoos riik korda!