Kui siiralt me oma rahvale tervist soovime?

Lauri Beekmann
, Eesti karskusliidu esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Beekmann.
Lauri Beekmann. Foto: PP

Vabariigi aastapäev on selleks korraks selja taha jäänud ja meie pilgud on presidendi aastapäevakõnest tiivustatuna viiele eesolevale aastale suunatud. Usun, et paljud mõtlevad sellele, kuidas kaasa aidata ”Eesti korda tegemisele“.

Tõenäoliselt mõeldakse selle all peamiselt majandus- ja regionaalpoliitilisi vajakajäämisi ja probleeme. Kuidas garanteerida, et meie maa ja elukeskkond oleks elamisväärne kõigile? Et eesti rahvas võiks püsida, peaksid muutuma tervemaks ja tervislikumaks meie valikud ja väärtushinnangud.

Paraku peame tõdema, et senimaani oleme mitmes küsimuses oma vabaduseaastate jooksul teinud vähikäiku. Teise maailmasõja eelses Eestis oli näiteks karskusaade palju olulisem, kui see on praegu. 87 protsenti Eesti täiskasvanutest tarvitab alkoholi. Etanool on meie tänapäeva ühiskonna normatiivne osa.

Suhtumine alkoholi pole terve ega loogiline

Vabariigi algusaastatel ei teatud, et alkohol on vähkitekitav aine, selle seose avastasid teadlased 1980ndatel. Tollal ei teatud, et alkohol on teratogeen ehk lootelisi väärarenguid põhjustav mõjur. Selle avastasid teadlased 1973. aastal. Ometi on meie suhtumine alkoholi muutunud sallivamaks. See ei ole loogiline ega terve.

Veebruari keskel avaldas Bostoni ülikool USAs mahuka analüüsi, mis teatas, et näiteks rinnavähi surmadest on alkohol põhjustajaks 15 protsendile. Alkohol põhjustab seitset liiki vähki ja kuigi suuremate alkoholikoguste tarvitamine muidugi suurendab vähiriski, leidis uurimus, et keskmiselt 1,5 ja vähema alkoholiühiku manustamine päevas oli vastutav koguni 30 protsendi alkoholi tarvitamisega seotud vähisurmade eest. Kui räägime alkoholikogustest ja vähiriskist, pole olemas riskivaba kogust.

Alkoholitootjad rõhuvad pikkadele traditsioonidele ja tõdevad, et inimese ja alkoholi sõprus on kestnud aastatuhandeid. On tõesti ja selle sõltuvusliku sõprussuhte taga on miljonid laibad, laastatud pered ja lokkav kuritegevus, kuid inimloomusele on omane mäletada vaid head. Nii kogunevad inimesed eri põhjustel ja löövad klaase kokku ning soovivad üksteisele ”tervist“.

Lugeja ütleb üsna õigustatult nüüd, et ega siis nendel vastuvõttudel traditsioonina kokkulöödud pokaalid väljenda meie rahva alkoholiprobleemi valusaimat osa.

Seda küll, kuid valel loogikal rajaneva traditsiooni ülevalhoidmine on osa probleemi vundamendist. Tervisepokaalide kokkulöömine juurutab valel ja eitamisel rajanevat suhtumist alkoholi.

Mitu pudelit varume?

Eelmise aasta vabariigi aastapäeva järel küsis karskusliit teabenõudega presidendi kantseleist aastapäeva vastuvõtul tarvitatud alkoholikoguste kohta. Vastusest selgus, et peo korraldamisel valmistuti igale külalisele pakkuma kolme alkohoolset jooki, mis tervise arengu instituudi alkoinfo.ee alkokalkulaatori põhjal ületas selgelt madala riski piire. Tõenäoliselt ei pööratud sellele lihtsalt nii põhjalikku sisulist tähelepanu.

Nüüd oleme kodanikuühiskonna sihtkapitali rahastatud projekti ”Alkohol ja kogukond“ raames Eesti väikelinnas Keilas kodanikuühiskonda hõlmavas ümarlauas otsustanud pöörata tähelepanu kohalike omavalitsuste tasandil leiduvatele praktikatele ja traditsioonidele.

Esitasime teabenõude Harjumaa omavalitsustele ja küsisime, milline on nende suhe alkoholi seoses ametlike vastuvõttudega. Saime infot kokku 18 omavalitsusest, millest seitse teatas, et nende ametlikel üritustel ei ole alkoholi pakutud. Ülejäänud seda siiski pakkusid. Peale selle oli tervitatav areng ühes omavalitsuses, kus eelmise aasta vabariigi aastapäeval alkoholi serveeriti, kuid tänavune vallavanema ja volikogu esimehe vastuvõtt toimus alkoholivabalt.

Valdavalt paistab tegemist olevat läbi mõtlemata teemaga. Kui läheneb pidupäev, järgneb küsimus, mitu pudelit või kasti varume. Kas see võiks olla üks teema, mille me just kogukonna tasandil läbi mõtleksime ja ”korda teeksime“?

Me ei räägi alkoholi lauskeelustamisest meie ühiskonnas. Kuid arvame küll, et see närvimürgist vähkitekitav sõltuvusaine, mis põhjustab tohutult suurt majanduslikku, sotsiaalset ja tervisekahju meie riigile ja rahvale, ei peaks olema see aine, millega me oma riigi tähtsaimatel päevadel üksteisele sel juhul justkui silmakirjalikult ”tervist“ soovime.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles