Äsja ilmus Tallinna ülikooli kunstide instituudi emeriitprofessori Raimo Pullati koostatud väärtteos Tallinna ja Pärnu eraraamatukogudest 18. sajandil.
Milliseid teoseid loeti Pärnus 18. sajandil?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on saksakeelse allikapublikatsiooniga, mis sisaldab 18. sajandil ilma testamendita surnud Tallinna ja Pärnu kodanike maise varanduse kohta koostatud varandusinventarides äratoodud raamatute nimekirju.
Ootuspäraselt leidus siinsetes 18. sajandi eraraamatukogudes kõige rohkem saksakeelset kirjandust. Tallinna ja Pärnu eraraamatukogude omanikud olid sageli kas saksa päritolu või Saksamaal õppinud.
Kuna raamatud olid eelkõige luksusesemed, annavad need muu hulgas informatsiooni eraraamatukogude omanike materiaalse olukorra kohta.
Armastusromaane ei loetud
Üsna julgelt võib väita, et 18. sajandi kohalik eliit oli suure lugemuse ja laia silmaringiga. Ei loetud üksnes usutemaatilist kirjandust, samavõrd huvituti ajalooteostest, filosoofilistest käsitlustest ja praktilise väärtusega käsiraamatutest.
Mitmekesist kirjavara võib leida isegi sadulseppade, möldrite, kellasseppade ja muude käsitööliste pärandi hulgast.
Nõnda saab huviline kerge vaevaga ülevaate, mida lugesid Pärnu raamatupidaja Johann Christopher Peper, komandant Jacob Hinrich von Schwengelm, kooliõpetaja Barthold Puls, apteeker Gabriel Lütkejohann, professor Heinsius, notar Andreas Harrien, kullassepp Augustin Rittling, relvasepp Georg Hinrich Faber, kaupmees Dettlef Dettleffs, raehärra Jacob von Bippen.
Mõnigi tollastes eraraamatukogudes leiduv raamat pole tänapäevani säilinud ning osa omal ajal tuntud autoreid on unustusse vajunud ja neid teatmeteostes enam ei mainita.
Üldistavalt võib nentida, et väga populaarsed saksa autorid olid luteri teoloogid Johann Arndt ja Gottfried Arnold, teoloog ja filosoof Johann Franz Buddeus, pietismi apologeet August Hermann Francke, retoorika- ja ajalooprofessor Christoph Keller, ajaloolane Hieronymus Freyer, samuti loeti palju antiikaja klassikuid Cicerot ja Ovidiust ning humanismi õpetlast Rotterdami Erasmust.
Pärnu notari Andreas Harrieni rikkalikus kogus leidub nii Aleksandria Eukleidese matemaatika, Vitruviuse arhitektuuri, Descartes’i, Voltaire’i kui Leibnitzi filosoofilisi käsitlusi, Machiavelli teos, samuti raamat kirurgiast ja kreeka keele grammatikast ning loomulikult arvukalt õigusteaduslikku kirjandust. Juba sellise kirjandusliku haarde tõttu vääriks mainitud notari elu ja tegevus lähemat vaatlust.
Eraraamatukogudes oli rohkelt nii kristlikke lauluraamatuid kui õpikuid (näiteks Johann Hübner), sõnaraamatuid ja leksikone. Loomulikult ei puudunud raamatukogudest Martin Lutheri teosed.
Üldistavalt võib öelda, et kõige arvukamalt leidus vaadeldavates eraraamatukogudes teoloogilist kirjandust (Joachim Lange, Johann Jacob Rambach), valgustuse ideoloogiat (Christian Thomasius) ja ajalookirjandust.
Üllatuslikult ei leia aga raamatunimekirjadest prantsuse valgustajate Diderot’ ja Montesquieu’ ega saksa 18. sajandi kirjanduse suurkujude Herderi, Schilleri ja Lessingu teoseid.
Väheloetud paistavad olema olnud Voltaire ja Rousseau, Goethe ja Wieland. Filosoof David Hume’i loomingust võib leida vaid ühe teose Tallinna raamatuköitja Gottlieb Wilhelm Boldti lese raamatukogu nimistust.
Siinsetes raamatukogudes ei ole märke Königsbergi suurkuju Immanuel Kanti teoste kohta, mis ilmusid Hartknochi kirjastuses 1771. aastal Riiaski.
Samal ajal loeti näiteks filosoofi ja universaalõpetlast Christian Wolffi ning tunti John Locke vaateid.
Üks köide Moliere’i ja Shakespeare’i
Üsna ulatuslikult loeti ladinakeelset kirjandust, vähesel määral esineb rootsi- ja prantsuskeelseid teoseid.
Valdavalt oli tegemist tõsise sisuga kirjandusega, nõnda puuduvad säilinud materjalide hulgas viited sellele, et loetud oleks 18. sajandil populaarset Daniel Defoe’ loomingut, kuid nii Tallinna vasesepa Carl Wilhelm Goedersi kui Pärnu komandandi Schwengelmi raamatukogus leidus näiteks Molière’i raamat.
Samuti oli Tallinnas ühe kaupmehe raamaturiiulil Shakespeare’i teos.
2005. aastal ilmus Pärnu kohta Raimo Pullati allikapublikatsioon “Die Nachlassverzeichnisse der Einwohner der Stadt Pernau 1702-1800” (Pärnu elanike varandusinventarid 1702-1800), mis annab põhjaliku ülevaate 18. sajandi Pärnu kodanike varanduse ja seega Pärnu sellase materiaalse kultuuri kohta üldisemalt.