Haiglad tõstsid küll kollektiivkokkuleppes kokku lepitult 1. märtsist meditsiinitöötajate palku, ent nii mõneski kohas tähendas see seda, et kadusid boonused kogenumate töötajate ja algajate vahel, sest raha leiti vaid miinimumi tõstmiseks.
Haiglad tõstsid palku, hambad ristis
23. märts 2013, 13:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiglate liidu esimees, Pärnu haigla juht Urmas Sule tõdes, et palgad ei tõuse mitte kõigil töötajatel ja rahalised võimalused on haiglatel väga piiratud. Et palgateema on väga delikaatne teema, ütles ta, et toimunud palgapoliitika muutusi tahetakse praegu arutada inimestega haiglates omavahel.
«Meil Pärnu haiglas näiteks on üle 1200 töötaja, mis on päris suur number. Tegelik arusaam muutustest jõuab aga inimesteni ikka esimese märtsikuu palgana, mis kantakse üle 10. aprilliks,» lausus ta.
Rakvere haigla tõstis 1. märtsist töötasu nendel arstidel, õdedel ja hooldajatel ning nendega kollektiivlepingu järgi võrdsustatud töötajatel, kes varasemalt said palka alla uue kehtestatud miinimumi. Selliseid töötajaid oli Rakvere haiglas ligi 300.
Haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev nentis, et tegelikult ei ole kollektiivleppe selle kohustuse täitmine Rakvere haiglale suuresti jõukohane: «Puudu on umbes 240 000 eurot nende kulude katteks, mis tuleneb erinevusest haigla kohustuste ja haigekassa hinnakirjade vahel. »
«Haigekassa hinnakirjamuudatused seda kuidagi ei toeta. Siia võiks veel pikalt rääkida majandamiskulude, eriti elekter hüppelisest kallinemisest jne,» oli Suurkaev kimbatuses.
Suurkaev ütles, et haigla otsuseid on kõvasti mõjutanud sügisene arstide streik. «Selle järel pandi uus alampiir paika ja loodi olukord, kus haigla peab täna kärpima kõiki muid kulusid - seadmed, tarvikud, remont ja hooldus vms. Tõenäoliselt hakkab töötasu kulude komponent meie haigla eelarves lähenema 65 protsendile. See on suuresti meie jaoks kriitilise mahupiiri ületamine,» lausus ta.
«Seega muude palgagruppide (erialade) osas ei ole näha täna kuskil eriti «päikest tõusmas». Probleem aga olemas, sest väga paljudes ettevõtetes, sealhulgas riigiasutustes on sel aastal palgamuutusi, mis meie konkurentsivõimet halvendab,» nentis haiglajuht.
Erisused vähenesid
Tartu Ülikooli kliinikumi avalikussuhete juht Kristi Tael kinnitas samuti, et kliinikum täidab riikliku leppega ettenähtud nõuded. Streigi tulemusel tõstetud haigekassa hinnakirja hinnad võimaldavadki nüüd veidike palgafondi suurendada.
«Palgakomponendi tõus ei realiseerunud lubatud 6 protsendi suuruse hinnatõusuna meie haigekassa raviteenustelepingutes, hinnatõus jääb vaid umbes 2,5 – 3 protsendi piiresse,» ütles Tael, lisades, et kõik haigekassalepingud ei ole tänaseks veel sõlmitud.
Seetõttu on tema sõnul praeguseks selge, et enam ei ole võimalik tagada endisel moel seni kliinikumis olnud töötajate palkades erisusi, mis võtsid arvesse näiteks töö intensiivsust või töötaja kogemusi.
1. märtsist saab umbes 70 protsenti kliinikumi arstidest kuueprotsendilise palgatõusu. Samuti tõusis sellest kuupäevast palk umbes 80 protsedil õdedest, sõltuvalt töötaja kvalifikatsiooniastmest ja muudest asjaoludest vahemikus 2 - 17,5 protsenti. Hooldajaist tõuseb palk umbes 90 protsendil vahemikus 4,5 - 23 protsenti.
Põhja-Eesti regionaalhaigla pressiesindaja kinnitusel täidab haigla uut üleriigilist miinimumpalga kokkulepet alates 1. märtsist ning tõstis arstide palka kuni 6 protsenti, õdedel kuni 10 protsenti ja hooldajatel kuni 12 protsenti.
Ka Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee kinnitas lakooniliselt, et haigla täidab miinimumkokkuleppe ning 1.märtsist tõsteti tervishoiutöötajate tunnitasu miinimummäära vastavalt kollektiivlepingus kokkulepitule. Palgatõusu sai seega ligi 30 protsenti asutuse meditsiinitöötajaist.