Eesti kohtutes korruptsioonis süüdi jäänud, kuid Euroopa kohtus hiljem õiguse saanud Kihnu endine vallavanem Johannes Leas taotles, et tema süüasi uuesti läbi vaadataks, kuid riigikohus polnud sellega päri.
Kihnu eksjuht ei saa oma süüasja uut läbivaatamist
11. aprill 2013, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lease kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg taotles riigikohtule saadetud teistmisavalduses kriminaalasja saatmist riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks, tuues põhjuseks just Euroopa kohtu õigeksmõistva lahendi. "Euroopa kohtu otsusest võib tuletada, et kriminaalasjas jälitustoimingutega kogutud tõendid olid lubamatud, mis võib omakorda muuta kriminaalmenetluse tulemust. Kriminaalasja menetlemisel on kahjustatud Lease kaitseõigust, mis omakorda tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse tegemise," seisis teistmisavalduses.
Riigiprokurör Helga Aadamsoo vaidles kaitsjale vastu, leides, et kohtuotsuste teistmiseks puudub alus ja teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. "Euroopa kohtu otsuses märgitud võistlevuse printsiibi rikkumised ei mõjutanud kriminaalasja lahendamise tulemust, sest maakohus tutvus enne kohtulahendi tegemist nii jälituslubadega kui ka muu jälitustoimikus sisalduva materjaliga. Menetluse taasavamine pole põhjendatud, sest rikkumine on juba heastatud Euroopa kohtu poolt kahjuhüvitise väljamõistmisega," leidis Aadamsoo.
Ühtlasi märkis riigiprokurör, et süüasja saatmiseks riigiprokuratuuri uue kohtueelse menetluse teostamiseks esineb menetlustakistus, nimelt on kuritegu on aegunud ja seetõttu ei ole kohtueelne menetlus võimalik.
Riigikohus leidis neljapäeval avaldatud otsuses sarnaselt prokuröri seisukohaga, et süüasja uus läbivaatamine pole põhjendatud. "Kohtuotsused olid rajatud seaduslikult kogutud tõenditele ning kolleegiumi hinnangul ei tingi Euroopa kohtu poolt tuvastatud rikkumine kriminaalmenetluse uuendamist. Heastamaks ausa kohtumenetluse põhimõtte rikkumist Lease kriminaalasja arutamisel, on Euroopa kohus välja mõistnud Lease kasuks sobiva rahalise hüvitise talle põhjustatud mittevaralise kahju eest," märkis riigikohus.
Euroopa inimõiguste kohus teatas mullu märtsi alguses Leasele, et Johannes Leas ei saanud oma kriminaalasjas juurdepääsu jälitustoimikus olevatele tõenditele ja tema kaitse õiguste tasakaal ei olnud tagatud ka muude meetmetega. "Kaebaja sai tutvuda vaid nende valikuliste jälitustegevuse materjalidega, mille esitas kohtule prokuratuur," tõdes kohus oma otsuses.
Seega ei olnud Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul jälitustegevusega saadud tõendite salastamise/avalikustamise otsustamise protseduur vastavuses võrdse kohtumenetluse põhimõttega ega taganud menetlusosalistele võrdseid võimalusi.
Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Leasele tekitatud moraalse kahju eest välja 5200 eurot, kohtukulude hüvitamiseks aga 3000 eurot.
Pärnu maakohus mõistis Lease 30. novembril 2007 süüdi pistise võtmises ning karistas teda kahe ja poole aasta pikkuse vangistusega. Lisakaristusena keelas kohus Leasel kolme aasta jooksul töötada avalikus teenistuses. Otsusega nõustus 19. märtsil 2008 ka Tallinna ringkonnakohus. Riigikohus ei võtnud 6. juunil 2008 Lease süüasja arutlusele ja sellega jäi mees kõigis Eesti kohtuastmetes süüdi.
Süüdistuse järgi soovis Kihnu vallavalitsus 2005. aasta juuni alguses seoses jaanuaritormi kahjustustega korraldada Kihnu sadama renoveerimiseks piiratud pakkumise ning avalikku pakkumist sadamahoone renoveerimiseks välja ei kuulutanud. Süüdistuse kohaselt pakkus Leas lepingut tööde tegemiseks OÜle Globetrotten ning nõudis Luigelt Kihnu sadama taastamistööde õiguse saamiseks tagatisena 45 000 krooni. Lepingu hind ilma käibemaksuta oli 118 560 krooni, millest 75 000 krooni tuli vallavalitsusel tasuda firmale ettemaksuna. Ettemaksust 45 000 krooni viis Luik vastavalt varasemale kokkuleppele Leasile, seisis süüdistuses.
2005. aasta juunis otsustas Kihnu vallavalitsus renoveerida Kihnu muuseumi fassaadi ning piiratud pakkumisel osalemiseks saadeti hinnapäring ligikaudu 15 äriühingule. Leas pakkus süüdistuse järgi Luigele taas võimalust osaleda renoveerimisel ning kindla lepingu saamise tagatiseks nõudis temalt kui Globetrotteni esindajalt 85 000 krooni.
Kokku sõlmisid Kihnu vallavanem ning osaühingu esindajad Luik ja Orav 2005. aasta juuli alguses kolm töövõtulepingut, mille ettemaksuna tasus Kihnu vallavalitsus 217 000 krooni. Ettemaksust 85 000 krooni nõudis Leas pistisena endale, seisis süüdistuses.
Politsei võttis Lease ja Luige kinni 2005. aasta 5. juulil vahetult pärast meeste kohtumist, mille ajal andis Luik süüdistuse kohaselt vallajuhile üle 85 000 krooni. Süüdistuse järgi sai Leas kahel korral Luigelt tööotsade eest Kihnu saarel kokku 130 000 krooni pistist. Kohtu alla sattus ka Globetrotten kui juriidiline isik, keda süüdistati korduvas pistiseandmises.