Kevadine keeld kulupõletamise ja metsas lõkketegemise kohta on igati teretulnud. Küll ei saa 100 protsenti nõustuda kevadises koduaias prahipõletamise reeglitega. Need on liialt üldistavad, ebatäpsed ja üldjuhul ülepingutatud.
Lugeja kiri: Lõkkereeglitega pingutati üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paika on pandud reegel: tuld võib teha 15 meetri kaugusel ehitistest ja tuleohtlikest virnadest. Selle piiranguga keelatakse igaveseks linna eramajade aedades lõkketegemine.
Huvitav on seejuures, et lõkke diameetriks antakse soovituslikult meeter. Mis on soovituslik, pole kohustuslik, seega võib vastava platsi olemasolul süüdata seal viiemeetrise diameetriga jaanitulegi. Kas lõkke ohtlikkus ei sõltu ennekõike selle suurusest?
Huvitav, mida ütleb seadus siis, kui majal on lõkkepoolsel küljel tulemüür?
Tuule kiiruse piiriks on tuletegemisel seatud 1,5 meetrit sekundis. Tuule kiirust saavad internetist vaadata need, kellel see muidugi on. Pärnu ilmajaam asub lennuväljal, kus tuul puhub kogu aeg, majade vahel ei pruugi tuult ollagi. Päästeametnikel ei tea olevat riistapuud, millega tuule kiirust kohapeal mõõta. Tegelikult on minu arvates olemas imelihtne meetod, kuidas kohapeal tuult mõõta, kuid siinkohal ei taha seda ametnikele üksipulgi lahti seletada. Miks ei anna nad tuule piirkiirust ühikus kilomeetrit tunnis? Pilt oleks palju selgem. Pealegi loeb tuule suundki, millest seaduses pole juttugi.
Tuldvõttev piirdeaed on samuti rajatis. Puitaed võib tõesti tuld võtta, kui sellest meetri kaugusel lõket teha, aga minu arvates ei suuda aed põleda iseseisvalt isegi siis, kui lipp on lipi vastas. Tõsi, ma ei ole katsetanud aeda põlema panna nii, et see põleks ühest otsast teiseni maha. Seaduse koostajad ilmselt on.
Päästeameti tegemisi vaadates jääb vägisi mulje, et kindlam on kõik kinni panna ja ära keelata, sest nii on turvalisem. Mis sellest, et nii ahistatakse enamikku majade-aedade omanikke.
Vahelduseks annaks päästeametile hüva nõu. Arvatavasti on enamik tulekahjusid tekkinud rikkis ahjude ja korstnate süül. Isegi tervest korstnast võib säde välja lennata. Sestap oleks otstarbekam määrus, mis kohustab korstnad koos ahjude ja pliitidega viima majast vähemalt 15 meetri kaugusele. Ohud oleksid olematud, päästekomandod välja sõitma ei peaks.
Kui keegi idioot tahab oma majale tuld otsa panna, siis lõkkepiirang teda ei takista. Kui vaja, ronib sigaretiga voodisse. Igatahes on ülekohtune neid õnnetuid juhuseid ennetavalt ja automaatselt laiendada kõikidele majaomanikele, tehes igast lõkkesussitajast kurjategija.
Tuletõrjekomando väljasõit pole odav. Miks aga karistada kõiki majaomanikke kui potentsiaalseid prahipõletajaid, kui võiks trahvida tegelasi, kelle hoolimatuse tõttu on komando pidanud välja sõitma.
Kui aias prahilõkke kõrval on korralik kustutusvahend, võiksid meetripiirangud olla senisest leebemad. Korralik kustuti maksab umbes 700 krooni ja kestab aastaid, selle hooldus paari aasta tagant maksab ligi 40 krooni. Kui palju maksab spetsiaalne prügikonteiner igal kevadel ja sügisel?
Tundub, et seadusi-määrusi imevad pastakast korteriinimesed, kes pole näinud ühtegi lõket peale jaanitule, ja arvavad, et selle kustutab ämbritäie veega, ega saa ise ilmselt lõkke süütamisegagi hakkama.
Miks ei võiks inimene sussitada poolemeetrise diameetriga lõket kuue-seitsme meetri kaugusel ehitistest, kui käepärast on kustuti või kaks ja veevoolik? Kui vaja, saab lõkketegemisest teavitada päästeametit.