Riine Tiigi: Konverentsid vähendavad turismi hooajalisust

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riine Tiigi.
Riine Tiigi. Foto: Urmas Luik

Eesti konverentsibüroo on mullu kevadel tööd alustanud mittetulundusühing, mille eesmärk on reklaamida Eestit kui rahvusvahelist konverentsiriiki. Eesti konverentsibüroo tegevjuhi Riine Tiigi sõnutsi on meil mitu konkurentsieelist Lääne-Euroopa riikide ees.


Riine Tiigi, konverentsiturismist on viimastel aastatel üha jõudsamalt räägitud. Kas sellest võiks kujuneda Eestile oluline nišš?


Jah. Kui rääkida nii Pärnust, mis siiani on tuntud pigem suvise puhkusekohana. Kolmel kuul on hotellid rahvast täis, kui on hea ilm. Kui pole, jääb suvelgi turistidest vajaka. Konverentsid tooksid turiste aasta läbi ja selle eesmärk on vähendada hooajalisust, mis pole ainult Pärnu, vaid kogu Eesti probleem.



Millistest riikidest konverentsituristid tulevad?


Praegusel juhul Soomest ja Rootsist ehk lähiriikidest. Eesti konverentsibüroo ülesanne on tuua siia senisest rohkem rahvusvahelisi konverentse, mille puhul ei saa öelda, kust osalejad pärinevad, sest neid on mitmest riigist. Pärnu konverentsibüroo statistika järgi on kõige rohkem välisdelegaate Soomest.



Statistika järgi toimus mullu Eestis 122 rahvusvahelist konverentsi. Kas selle tulemusega võib rahule jääda?


Loeme ainult rahvusvahelisi mitmepäevaseid konverentse, kus on vähemalt kolmest riigist osalejad.



Saime just rahvusvahelised tulemused selle kohta, kuhu riikide seas platseerume, ja Eesti on 43. kohal, mullu olime 48. kohal. Oleme saanud Lätist ja Leedust mööda, samal ajal Soome on veel kaugel ees. Praegu takistab meid, hoolimata headest hotellidest ja hinnatasemest, lennuühendus. Oleks rohkem otselende, oleks meil paremad tulemused.



Konverentsiturist on hinnas, sest nad kulutavad märgatavalt rohkem raha kui tavaline puhkuseturist. Tavaliselt maksab konverentsi eest tööandja, statistika järgi kulutab konverentsil osaleja üle 500 dollari päevas.



Olenemata turismiliigist, peavad olema konkurentsieelised, millega läbi lüüa. Millised on Eesti plussid konverentsituristile?


Eesti puhul räägime uudsuse võlust. Konverentsidele, mis toimuvad pikaajaliselt, otsitakse pidevalt uusi sihtkohti. Nad pole palju Ida-Euroopas käinud ja see on meie trump.



Esimene kord saab müüa sellega, et siin pole varem käidud, aga kuidas nad hiljem tagasi meelitada?


Tegelikkuses nad ei tule tagasi vähemalt 15 aastat. Maailmas on trend, et selle aja jooksul konverents samasse kohta tagasi ei lähe, isegi samasse regiooni mitte. Kui eelmisel aastal on olnud üleeuroopaline või maailmakonverents Riias, teame, et need turistid siia lähiajal ei tule.



Peale uudsuse on meie pluss väikesed vahemaad, tasuta Wifi ja tehnikalahendused, mis on sammu võrra ees muust Euroopast.



Millal jõuab kätte aeg, mil hakkame tundma, et konverentsiturism annab olulist lisandväärtust riigile?


Tegelikkuses juba annabki, aga meil pole selle kohta statistikat. See ei käi nii, et kui riiklik konverentsibüroo avatakse, siis järgmisel päeval on ukse taga mõni konverents, mis tahab Eestisse tulla. Kõik tahavad osta usaldusväärsust ja kogemusi. Kuigi büroo on tegutsenud aasta, on meie liikmetel aastatepikkune kogemus ja saame alati pakkuda heade referentside kaudu usaldusväärsust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles