Korra juba nähtud film!

, filmihuviline
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stseen filmist "Tõuge".
Stseen filmist "Tõuge".

Superkangelased on moes. Me oleme hiljuti kinoekraanidel seiklemas näinud Supermani, Batmani, Raudmeest, karja igasuguseid x-mehi ja jumal teab keda veel. Filmistuudiod üritavad kinni krabada igasugusest materjalist, mis vähegi seondub üleloomulike võimete ja paranormaalsete oskustega, et konkurentidele mitte alla jääda ja kiiresti kasumit teenida.


Loomulikult ei saa litsentsitud kaubamärke kõigile jaguda, seepärast tulevad mängu niinimetatud originaalkontseptsioonid, mis laenavad, kust juhtub ja kuidas juhtub ilmselge lootusega, et keegi ei pane seda tähele. Äsja meie kinodesse jõudnud „Tõuge" kuulubki viimasena nimetatud kategooriasse.

Tegevus keerleb ümber eriliste võimetega inimeste, kes on tekkinud ebaõnnestunud geneetilise eksperimendi käigus. Nad elavad varjatult meie keskel ning jagunevad oma oskuste põhjal klassidesse: „nägijad" oskavad ennustada tulevikku, „tõukajad" suudavad mõjutada kaasinimeste mõtteid ning tegusid. Nii riburadapidi edasi.

Kõik oleks ju ilus ja tore, kui neid ei jahiks mitte just parimate kavatsustega valitsuse salaorganisatsioon nimega Osakond. Käivitub pidev tants ja tagaajamine, mis ei lõpe enne viimast kaadrit.

Nagu igaüks võib juba järeldada, pole tegu eriti uuendusliku filmiga. Samasuguse ülesehitusega linateoseid on tehtud lugematul hulgal ja tõenäoliselt tehakse tulevikuski. Mõni neist kukub välja paremini, mõni halvemini. „Tõuge" paigutub kusagile keskele.

Film kannatab põhiliselt nõrga stsenaariumi käes, mida on üritatud parandada jaburate süžeekäänakute ja publiku eksitamisega. Kahjuks teeb selline lähenemine asja ainult hullemaks. Üks kulunud klišee teise järel ei moodusta veel korralikku käsikirja.

Muidugi on raske üle 100 aasta pikkuse ajalooga kinokunstis millegi tõeliselt uudse peale tulla, kuid autorid võiksid vahelduseks natuke rohkem oma ajusid liigutada ja vaatajaile piletiraha eest midagi pakkuda, mitte piirduda ainult varjamatu „laenamisega".

Kokkuvõttes kõlbab film muidugi vaadata. Huvitav kaameratöö, head näitlejad ja korralikud eriefektid teevad linateose söödavaks, kuid kas sellest piisab? Korralikuks kinoelamuseks tõenäoliselt mitte.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles