Avavee- ja taliujuja Henri Kaarma on seadnud sihiks ujuda sel suvel esimese eestlasena üle La Manche'i väina, mida inglisekeelses keeleruumis tuntakse ka kui Inglise kanalit, ürituseks on fikseeritud ajavahemik 29. juuni - 7. juuli.
Esimene eestlane plaanib ujudes La Manche'i väina ületada
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
10. juuni 2013, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnulennult 34 km laiust La Manche'i väina ujudes ületada on katsumus, mis paneb proovile ka karastunumad avaveeujujad: tegemist on ühe tihedama liiklusega veeteega - päevas läbib kanalit ca 500 laeva. La Manche'i väina olusid iseloomustab jahe veetemperatuur, enamasti vahemikus 14 kuni 17C; tugevad tõusud ja mõõnad, mis ujujaid otsekursilt kilomeetrite võrra kõrvale kannab, veetase rannikul muutub enamasti amplituudiga 4-6m; reeglina valitsevad väinas ca meetrikõrgused lained; vees on rohkelt meduuse, mille puudutamine põhjustab inimesele kõrvetuse.
Üle väina ujumine on rangelt reglementeeritud: koostöös Channel Swimming Association'iga - organisatsiooniga, mis tegeleb üle Kanali ujumiste ratifitseerimisega, ning varustab ka ujuja saatepaadi ning kapteniga, lepitakse kokku väina läbimiseks sobiv ajavahemik. Lisaks keerulistele veeoludele on paika on pandud ka ranged reeglid ujuja riietuse ja varustuse osas - lubatud on vaid tavalised tekstiilist ujumispüksid, üks ujumismüts ja prillid, keelatud on kalipsod ja neopreenmütsid; samuti on ujumise ajal keelatud puudutada saatepaati ja teisi inimesi.
«Kanaliujumise mõte ei tekkinud mul üleöö. Olen ka varem korduvalt maratone ujunud, aga Inglise kanali ületamine on kindlasti raskeimate killast. Tahan ennast tõsiselt proovile panna. Soovin oma ujumisega aidata ka Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi ja koguda raha, et soetada haiglale elustamiskoolituseks hädavajalik vastsündinute simulaatornukk,» kommenteerib Kaarma.