Kaja keraamikast õhkub kätesoojust

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Siin nad mul on,” haarab käsitöömeister Kaja Rinaldo oma Tahku Tares asuvas savikojas laualt pihku kaks omavalmistatud kannu. Vasem pärineb päevist, mil naine vaimustus roosidest ja sestap on anumgi romantiliselt lilleline. Parempoolne kann on aga läbi pitsi rullimise saanud peale põneva, reljeefselt siiruviirulise mustri.
“Siin nad mul on,” haarab käsitöömeister Kaja Rinaldo oma Tahku Tares asuvas savikojas laualt pihku kaks omavalmistatud kannu. Vasem pärineb päevist, mil naine vaimustus roosidest ja sestap on anumgi romantiliselt lilleline. Parempoolne kann on aga läbi pitsi rullimise saanud peale põneva, reljeefselt siiruviirulise mustri. Foto: Ants Liigus

“Olen küll terve elu käsitöö sees olnud, aga ühtäkki mõtlesin, et pean midagi uut omandama, ja käisin kaks aastat Paikuse huvikoolis keraamik Ene Tapferi juures savitööd õppimas,” alustab vestlust kunstiõpetuse ja käsitöö õpetaja Kaja Rinaldo, hääles naer helisemas.

Naine tundis, et vajab oma pehmesse villahõngulise käsitööellu midagi tugevamat. Avastanud keraamikamaailma, juurdus savitöö nii sügavale hinge, et sellest lahti lasta pole enam mõeldav.

Kui Kaja pesamuna tulekuga poolteise aasta eest Kuninga tänava põhikoolist koduseks jäi, asus ta otsima võimalusi, kuidas savitööga omal käel rohkem tegelda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles