Homme hilisõhtuks selguvad Euroopa Parlamendi valimiste tulemused nii Eestis kui ülejäänud Euroopa Liidus, sest Eesti on viimaste seas, mis valimisjaoskonnad sulgeb.
Juhtkiri: Homsed üllatused
6. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelhääletamisel käis tänavu suuresti tänu elektroonilisele hääletamisele märkimisväärne hulk kodanikke. 2004. aastal eelhääletas 68 157 valijat ehk 7,8 protsenti, tänavu kasutas oma kodanikuõigust enne valimispäeva 129 171 valijat ehk 14 protsenti valijate üldarvust.
Europarlamendi eelmistel valimistel osalemise aktiivsus oli Eestis kokkuvõttes üks Euroopa madalamaid - 27 protsenti. Seega, kui võtta aluseks, et 14 protsenti valijaist on enne homset oma valiku teinud, peaks hääletamisest osavõtt kujunema arvukamaks kui eelmisel korral.
Siiski ei pruugi seda juhtuda puht inimlikel põhjustel. Europarlamendi valimiste ja institutsiooni enda kui sellise tähtsus ei tundu valijaskonnale just suur. Niisuguse suhtumise kujunemisele on tublisti kaasa aidanud mõni senine eurosaadik, kelle sisulisest tegevusest Brüsselis ei teata õigupoolest suurt midagi. Omajagu vähendab valimisaktiivsust kindlasti pettumine kodumaistes poliitilistes jõududes.
Pärnu Postimees kutsub eelnevast hoolimata üles valimistel osalema, seda enam, et võimalust anda protestihääl suurparteide vastu pakuvad üksikkandidaadid ja väiksemad valimisnimekirjad. Euroopasse tuleb saata inimesed, keda valijad usaldavad, kuigi kinniste nimekirjade puhul on seda pea võimatu üheselt saavutada.
Homsed valimised võivad tuua üllatusi, kui meie valimisaktiivsus osutub üheks Euroopa kõrgemaks ja kui mandaadi saab mõne suurerakonna asemel hoopis värvikas üksikkandidaat. Need oleksid head üllatused, sest kannavad endas sõnumit, et Eesti vajab tõesti vahetust, suisa sellist, et praegu vahetust nõudvad poliitilised jõud tuleks välja vahetada.