Häbi hakkas seekord mitte isepäise ja ettekirjutusi eirava (meenutagem ehitusprahist rannatee tegemist ja omapäi metsa harvendama minemisi) Eino-Jüri Laarmanni, vaid linnavalitsuse (vist lihtsalt silmaklappidega ja eluvõõraste) bürokraatide pärast.
Selle asemel et tunnistada ausalt ja avalikult oma kallis suure ranna elevant ebaõnnestunuks ja uurida, kes läbimõtlematu asja ära kinnitas, ning öelda: tubli mees oled, Eino-Jüri, ükskord ometi oled ühe hea asja välja mõelnud ja perfektselt ära teinud, me (ehk linn) ajame tänutäheks nüüd sinu eest selle paberimajanduse joonde, ja üleüldse, ole hea ja tee meile ka suurde randa niisugune hea ja kolm korda odavam liumägi, hakatakse (mu arvates selgest kadedusest) initsiatiivikale vanahärrale turja.
