Olaf Esna: Kui eestlaste hurraa pani sakslased põgenema

Olaf Esna.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Läti poolt tõusnud ohu tõrjeks alustati 16. jaanuaril 1919 Pärnu kaitsepataljoni loomist. Pataljonil polnud ohvitsere, sest Eesti ohvitseride reserv oli tühi. Samal ajal oli teada, et Pärnumaal on hulk õpetajaid-ohvitsere ajutise valitsuse määruse alusel ajapikendusel, nüüd kutsuti nad lipu alla.


Nii ilmus 1919. aasta veebruari algul teenistusse Pärnu-Jakobi kihelkonnakooli õpetajast alamleitnant Paul Lilienbladt (1935. aastast Lilleleht), kellest sai luurajate komando ülem.



Sama aasta mais läks Pärnu kaitsepataljon formeeritava 9. jalaväepolgu koosseisu ja Lilienbladtist sai II pataljoni 6. roodu ülem.



Sõjas Landeswehriga asus 9. polk kaitsele Lemsalu (Limbaži) rajoonis ja võttis vastu Rauddiviisi külgkaitse rünnaku Lemsalule.



20. juunil kell 12 alustasid sakslased suurtükitule toetusel pealetungi ja sundisid polgu eelosad taganema, kell 20 murti läbi polgu vastupanupositsioon Lemsalu ees. Lahingu kriitilisel hetkel astusid vaenlasele vastu luurajate komando ja II pataljoni ülem leitnant Laurits ühes kümmekonna sõduriga. Samal ajal jõudis kohale luurajate komando varurühm ja reservis olnud 6. rood leitnant Lilienbladti juhatusel.



Orgu ja rukkipõldu varjumiseks kasutades õnnestus 6. roodul vaenlase selja taha hiilida ning 30-40 sammu kauguselt hurraa hüüdes tääkidega neile kallale tungida. Löök oli kiire ja otsustav. Vaenlane põgenes paanikas ja otsis varju rukkipõllul.



Sõjasaagiks saadi kaheksa (seitse?) kuulipildujat, umbes 100 püssi ja hulk laskemoona. Vaenlastest jäi maha 19 surnut, neist üks oli parun Wolff. Kaasa olevat viidud 38 surnut ja 30 haavatut, nende hulgas selle rünnakusuuna juht kapten Blanckenburg.



Lahingus sai leitnant Lilienbladt haavata, kuid viis operatsiooni lõpule ja läks siis jalgsi pataljoni staapi, viies kaasa Saksa automaatpüstoli.



Vaenlasele toibumiseks aega andmata alustati kahe roodu ja luurajate komando meeskonnaga pealetungi. Ööseks võeti positsioon positsiooni järel tagasi. Vastane pages ainult hurraa-hüüdu kuuldes, tegemata paukugi. 9. polgu võit ja kiire edasiliikumine ähvardas läbi lõigata sakslaste taganemistee ning kergendas olukorda peavõitlusliinidel.



Lemsalu lahing oli eestlaste esimene võit sakslaste üle. Sellel oli suur moraalne mõju meie väeosadele ja võidu kaasautor oli leitnant Paul Lilienbladt.



Muide, Lemsalus oodati sakslasi, aga polguülema käsul saadeti need, kes lilledega tänaval olid, järgmisel päeval langenud sakslasi matma. Käsk täideti.



Toimetuselt.

Paul Lillelehe kohta saab põhjalikumalt küsida Vilma Liblelt telefonil 5662 2128 või meilitsi vilmali@hot.ee.

Tagasi üles
Back