Iga kümnes hulkurkass kannab FI-viirust

Pärnu loomade varjupaigas elab vana kõuts Abakhan, kes pidi Soome loovutatama, kuid kes osutus FIV-positiivseks ja ootab nüüd uut pakkumist, et puhata seiklusrikkast tänavakassi elust.

FOTO: Varjupaiga arhiiv

Tuhandest Tallinnas testitud õuekassist osutus sadakond inimestele mittenakkava kasside aidsi viirusekandjaks, Pärnus on avastatud kolm FIV-positiivset tõukassi.


Pärnu väikeloomakliiniku Terveks veterinaararst Heli Jürindi ütles, et nende kliinikus on diagnoositud viimastel aastatel kaks või kolm FI-viirusekandjat.



“Need olid hästihooldatud kassid, mistõttu kassiaids on meil kindlasti aladiagnoositud haigus,” nentis Jürindi. “Kui testiksime hulkuvaid ja õuekasse, oleks pilt teistsugune.”



Jürindil on ilmselt õigus, sest Tallinna Haabersti Zoovetkeskuse loomaarst Olga Sjatkovskaja kinnitas, et 1000st seal testitud õuekassist osutus sadakond FIV-positiivseks ehk niinimetatud kassiaidsi viirusekandjaks.



Sjatkovskaja rõhutas, et mingil juhul ei tohi FI-viirust segi ajada aidsiga, millesse nakatuvad inimesed ja mõni loomaliik, kuigi haiguste kulg on üsna sarnane, lõppedes immuunsuspuudulikkusega, misjärel haige organism sureb mõnda “üleskorjatud” tõppe.



Arstid kinnitasid, et FI-viirus on ohutu koertele ja kõigile ülejäänud koduloomadele peale kasside.



Inimestele ohutu


“Inimesele kassiaids ei kandu, ka teistele koduloomadele mitte, sest FI-viirus on ainult kasside haigus,” sõnas Sjatkovskaja, keda Eestis teatakse kui kõige põhjalikumalt kasside haigusi uurinud praktiseerivat veterinaararsti ning just Sjatkovskaja diagnoosis 1999. aastal Eesti esimese FI-viirusekandja.



“FIV-positiivne kass ei ole kohe surmale määratud,” lohutas Sjatkovskaja. “Esmalt on ta viirusekandja ja võib elada mitu aastat, ainult ta on teistele kassidele nakkusohtlik.”



Sjatkovskaja lisas, et tubaste tõukasside hulgas on haigusjuhtumeid vähe, kusjuures Haabersti veterinaarkeskuses, kuhu tuuakse ravile esmajoones kasse, on FI-viirust diagnoositud kallitel tõukassidel alla kümne juhu. Tallinnast Tiina Toometi kliinikust öeldi, et neil on diagnoositud FIVi ainult ühel korral.



“Seevastu hulkuvate ja õues vabalt liikuvate kasside hulgas on FI-viirus küllalt tavaline haigus,” nentis Toometki. “Ja enam on ohustatud isasloomad, kes territooriumi pärast või kasside pulmas isekeskis kaklevad.”



Hulkurkassid on inimeste probleem


Kas maal ja väikealevites elavad kassid, keda peetakse hiiremurdjatena õuedes, on niisama sageli haigestunud kui hulkuvad linnakassid, Sjatkovskaja öelda ei osanud. “Vastavad uuringud puuduvad,” tunnistas ta. “Kindlam viis kaitsta emaskassidest tihedamini nakatuvaid kõutse on lasta nad kastreerida.”



Sedasama soovitasid Toomet ja Jürindi.



Kassi Foorumi kodulehel internetis on märtsikuine lugu Õismäelt leitud hüljatud emakassist, kellel diagnoositi FIV ja kuna kassi üleskorjanul on kodus kass, otsis ta lahke südamega inimest, kes võtaks õnnetu looma oma hoolde.



“Ma ei tea, kas Eestis on keegi teadlikult FI-viirusekandja koju toonud, aga Soomest tean küll kahte sellist juhtu,” rääkis Sjatkovskaja, olles vastu hulkuvate kasside populatsiooni julmal viisil vähendamisele. “See, et kassid hulguvad, vabalt sigivad ja nakkusi levitavad, pole kasside, vaid inimeste probleem,” kinnitas ta.

Tagasi üles