Pärnus heidab mitu organisatsiooni muinsuskaitseameti kohalikule vaneminspektorile ette jäikust ja koostöösoovi puudumist. Selle tõttu jääb rahvusvahelisteks hansapäevadeks korda tegemata 17. sajandi arhitektuurimälestis, takistusi on teistegi projektide puhul, vahendas "Aktuaalne kaamera".
17. sajandil ehitatud Mohri ait asub Pärnu südalinnas Rüütli tänavas. Aidaga samal kinnistul on mitu linnale kuuluvat hoonet. Tänavapoolsed majad ootavad juba mitmendat aastat ostjat, aida aga soovis Pärnu Maarja-Magdaleena gild 2010. aasta rahvusvahelisteks hansapäevadeks korda teha.
Linn usaldas end tublide ettevõtjatena näidanud gildi liikmeid ja oli nõus aida neile andma. Selleks aga tulnuks kinnistu jagada, sest aida kordategemiseks raha taotledes pidanuks gild olema selle omanik. Muinsuskaitse kinnistut jagada ei lubanud.
"Muinsuskaitseala üks põhieesmärkidest on ajalooliste kinnistustruktuuride säilitamine vanalinnas," selgitas muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent. "Selleks, et ühte hoonet korda teha, ei pea hooned paiknema eraldi kinnistutel, vaid on võimalik kasutusvaldus teha, on võimalik notariaalne kasutuskord teha."
Pärnu Maarja-Magdaleena gild soovis aita rajada loomekeskuse, muinsuskaitse otsus jahutas entusiastide innu hoobiga.
"Selline seltskond entusiaste, kes uskus sellesse ideesse, tahtis ju linnale väga olulisele ajaloolisele objektile tuua lisaks 10-12 miljonit krooni, et see hoone korda teha, et kesklinnas oleks loovat tegevust," rääkis Pärnu Maarja-Magdaleena gildi juhatuse liige Tiit Kask.
Muinsuskaitse otsus mitte lubada lammutada amortiseerunud elamut Ringi tänavas teeb aga peavalu mitmele asutusele. Plaani järgi pidi osa kinnistust ostma taastusravikeskus Viiking, tänavaäärse ala arvelt aga laienema Tartu ülikooli kolledži parkla.
"Tegemist on hoonega, mis paikneb muinsuskaitseala villade alal, ehkki ta väga villalik välja ei näe ja eraldiseisvana võttes tema arhitektuuriväärtus pole teab mis kõrge," rääkis Nele Rent. "Kuid lammutada üks vana puithoone üksnes selleks, et saada sinna asemele seitse-kaheksa parkimiskohta, see on jälle üks nendest tegevustest, mis on muinsuskaitse põhimäärusega vastuolus."
Tegelikult lisandunuks kolledžile ligi 40 parkimiskohta, aga see pole peamine. Oluline on, et linnavõim on otsustanud, et 1933. aastal ehitatud maja renoveerima ei hakata. Hoone mälestisena arvel ei ole. Pealegi on kolledžile väga parklat vaja.
"Linn ei näe põhjendust renoveerida ja sellesse hoonesse kolme korteri jaoks võib-olla ligi 10 miljonit krooni sisse panna," rääkis Pärnu abilinnapea Peeter Saunpere. "Ühel pool on reservkatlamaja, ümberringi on juba majutusettevõtted ja kolledž. Ei usu, et sotsiaalelamufondi loomine siia nüüd kõige mõistlikum oleks."
Et vana hoonet lammutada pole lubatud, ei leidu kinnistule kindlasti ostjat ja nii ollaksegi lõhkise küna ees.