Suvi 1999: Kuurortlinn Pärnu oli taas arengu ristteel

Kuldne Trio tähistas 25. sünnipäeva.

FOTO: Erakogu

Kümme aastat tagasi tõusis avalikkus Pärnus Rannapargi kaitsele, suvepealinna tiitel patenditi, valitses haruldane kuumus, räägiti tootjavaenulikust suhtumisest ja tunti Venemaa börsikrahhi näpistust.

Kalevi päevad Pärnus Rüütli platsil.

FOTO: Erakogu

Rannas kutsuti julgeid märja T-särgi konkursile.

FOTO: Erakogu


Aasta algul andis Pärnu Postimehele pikema usutluse arhitekt Ra Luhse, kes lootis, et tulevikus on Pärnus rohkem arhitektuurikonkursse, sest miks ei võiks Pärnuski mõne olulise tulevikuhoone saamiseks rahvusvahelise arhitektuurikonkursi korraldada.



Luhse tõdes, et Pärnul pole siluetti maalt ega merelt ja viiekorruseline maja on juba kõrghoone. Ühelt poolt kõrghooned Pärnu vaimsusega justkui ei sobiks, kõik peab olema kopsakas, masajas ja horisontaalne. Vertikaalsus omakorda andnuks märku linna edenemisest ja jõukusest.



"Sellegipoolest võiks Pärnus olla vähemalt üks kõrghoone, mis kujuneks linna sümboliks ja orientiiriks külalistele," arutles Luhse.



Autotee Rannaparki

24. märtsil kirjutas leht, et Pärnu võimumeeste mõtetes ja linnaametnike kabinetivaikuses on valmimas plaan rajada läbi Rannapargi autotee. Jutt oli linnaplaneerimisameti juhataja Tanel Tuhali pakutud pärlikeeteest, mis ühendaks olulisemaid puhke- ja tervisetaastuskohti.



Tee pidi algama Kesklinna silla juurest, ületama vallikraavi, mööduma Viikingist, jõudma Tervise hoonete vahelt Rannaparki, seal kulgenuks tee pargi keskel, pööranuks vasakule ja ühinenuks Tammsaare puiesteega.



AS Port Arturil oli plaan lõbustuspargi lähedale tee äärde ehitada majutuskoht. Teisele poole teed tulnuks kaks ehituskrunti ja majutuskoha juurde viinuks põiki läbi pargi teine, teenindustee.



Abilinnapea Väino Moori seisukoht oli, et viimane piir on käes, rohkem teid ega hooneid Rannaparki ei kavandata, aga need võiks justkui ära teha. Avalikkus arvas teistmoodi.



"Linnavalitsus annab järele suvalistele ärihuvidele ja esitab volikogule kinnitamiseks detailplaneeringute lähteülesandeid ilma, et oleks põhjust kiirustada," kirjutas leht.



Pärnu Postimehe arvates võinuks vajadusel ehitada tee näiteks Rannapargi merepoolsele servale.



8. aprilli lehes oli küsitud 30 linnavolikogu liikme arvamust tee kohta Rannaparki.



Vastu olid Ülo Sutt, Salme Leas, Aivar Mäesoo, Kalmer Lepik, Paul Järve, Henn Tuul, Mart Arula, Jüri Rahu, Liina Viitas, Enn Raadik, Rein Kask, Rudolf Aller, Priit Pärna, Kadi Viira, Väino Linde, Hillar Talvik, Maire Lulla, Endel Veinpalu, Tatjana Tšuhnen-kova, Marijam Rannak, Riina Müürsepp.



Poolt oli Elmar Lepp. "Nii ja naa" seisukohale jäid Märt Mere, Uno Mirme (parki mitte lõhkuda, tee pargi äärest), Vladimir Klevt-sov, Jane Mets, Mark Soosaar (üldplaneering referendumile).



Puhkusel ja poes oli ning sealt intervjuud ei andnud Jaan Lemen-dik. Komandeeringus olid Jüri Vlassov ja Ivo Kuusk. Telefonile ei vastanud Jüri Kukk.



Autotee kohta ütles valimisliit Pärnakas, et liiga palju oli emotsioone, kuid vähe teadmisi. Keskfraktsioon oli selgelt kavatsuse vastu. Pärnaka fraktsiooni esimees Jüri Rahu märkis: "Tuhal käis pärlikeetee idee vara välja."



Segadus suvepealinnaga


Aprilli algul ütles linnavalitsuse reklaami- ja infotoimetaja Tair Anton, et pealinnade pidulikku äravahetamist ei toimu, kuna Tallinn ütles ideest lahti. "Kui Tallinn ei taha tiitlit üle anda, pole tarviski, nii uhked oleme küll," teatas Anton.



25. mail avaldas aga telegraafiagentuur ETA uudise, milles Tallinna linnasekretär Toomas Sepp kinnitas, et pärast aastast vaheaega on Tallinn taas valmis suveks pealinna tiitlit üle andma. "Imestasin ETA uudise peale, mida nad kavatsevad üle anda. Millist tiitlit? Pärnu on suvepealinn iidamast-aadamast," rääkis linnavalitsuse pressiesindaja Eha Ristimets.



Sepp väitis, et ETA on eksinud: "Pärnu on suvepealinn, kas Tallinn tahab seda või mitte. Meil ei ole mingit põhjust Pärnut selles takistada. Meil ei ole midagi üle anda."



1998. aastal suvepealinna tiitli üle andmata jätmist põhjendas Tallinn 750 aasta möödumisega linnaõiguse saamisest Lübeckilt.



Suvepealinn üritas samal ajal saada teist korda sinilippu. 1998. aastal anti esimese sammuna sinilipusertifikaat, kuid 1999. aastal tuli leppida samaga, sest ranna vesi ei vastanud Euroopa soovituslikele normidele. Põhjus: eelmise aasta vihmane suvi suurendas jõgede vee voolu lahte mitu korda.



Patent suvepealinnale


1999. aastast oli Pärnu esimene Eesti linn, millel oli registreeritud kaubamärk. Augustis 1997 esitati patendiametile taotlus registreerida "Suvepealinn Pärnu", millega Pärnu linnavalitsus sai ainuõiguse suvepealinna tiitlile.



Linnapea Vello Järvesalu: ""Suvepealinn Pärnu" ei oleks näiteks ilus tualetipoti peal. Või preservatiivil."



Kaubamärgi registreerimine maksis linnale 5700 krooni ja kaitse anti kümneks aastaks. Praeguseks on suvepealinna patendi kaitse pikendatud 2019. aastani.



Soomlaste eelispaik



Kohalik leht tõdes, et Nõukogude Liidu juutide enim külastatud linn on muutunud soomlaste eelispaigaks. Seda näitab tõsiasi, et Pärnu turismiinfokeskust külastasid 1998. aastal kõige enam soomlased ja rootslased.



Kuigi paljud arvavad ikka, et see on Nõukogudemaa, on isegi šveitslased Rannapargist hämmelduses.



Kurdeti, et Pärnu hotellide hinnad on ühtlustunud Helsingi omadega. "Pärnus ööbimine on väga kallis. Puudus on lihtsamatest ja odavamatest majutuspaikadest, mis oleksid mõeldud õpilastele ja kõhnema rahakotiga inimestele," tunnistas leht.



Taastusravikeskus Tervis investeeris uuendamisse ja ümberehitusse 5.8 miljonit krooni ja avas viiendal korrusel panoraamvaatega 30kohalise suvekohviku.



Kõik neli Tervise lifti vahetati välja, neisse pääses nüüd ratastooligagi.



Estonias võttis aga uus hinnakiri Eesti pensionäridelt ja tööl käivatelt tervisehäirega inimestelt viimasegi võimaluse sanatooriumisse ravile tulla. Toonane juhataja Vello Mägi kahtles, kui palju oleks neid, kes suudaksid majutamise ja toitlustamise eest 145 krooni päevas juurde maksta. Estonias maksis täiskasvanu ja pensionäri päev koos raviga 365 krooni.



1998. aastal oli Estonias 1944 eestimaalast, mis oli 650 võrra vähem, võrreldes 1997. aastaga. Samal ajal raviti 9256 soomlast.



Rannahotell läks välismaalaste kontrolli alla, kui Finest Hotel Group müüs oma 51protsendise osaluse Põhjamaade suurimale hotelliketile Scandic Hotels.



Tootmine versus kuurort


Lugeja mäletab, kuidas kümme aastat varem öeldi Pärnus kuurordile jaa, tööstusele ei. Kümme aastat hiljem tõdeti, et Pärnu arenguks on vaja miljardeid kroone. Kui ettevõtmisteks kulutada kogu linnaeelarve raha, mööduks ikkagi 70 aastat, enne kui linna arenguvajadused saaksid rahuldatud.



Pärnumaa ettevõtluskeskuse juhataja Raiko Gustavson: "Tööstust on linnale vaja nii inimeste tööhõive tagamiseks kui eelarvelaekumisteks. Kuurordist ja turismist on palju räägitud, aasta läbi tööd annab see väiksele osale pärnakatest."



Viisnurga tegevdirektor Meelis Kukk: "Oleks hea, kui tootjavaenulik suhtumine Pärnus lõpeks. Iga mõtlev inimene jätaks kuurordi ületähtsustamise, kui viitsiks uurida, kust tulevad laekumised linnaeelarvesse. Kuurort annab sellest tühise osa. Kuurordikontseptsiooniga ja tööstuse tõrjumisega on Pärnu mõnegi hea võimaluse maha maganud."



Suvekuum melu


Tair Anton kinnitas, et üritusi, mida festivalideks nimetada, on 1999. aasta suvel 20: "Melu käib läbi suve ja beach party'de aeg on ümber."



Ära jäid Bacardi, Beefeateri, Tallinna Panga, Cinzano ja Jim Beami rannapidu.



Mitteametlik rannahooaeg algas tänu ilmale tubli kolm nädalat tavalisest varem, rannaliiv sõeluti 1. maiks, kuid hooaeg avati ametlikult 15. mail, kui Anton ennast vette kastis.



Juuni keskel viidi rannast nädalavahetusel ära neli traktorikoormat prügi ja rannakoristaja saatis kokkuostu üle 2000 purgi-pudeli. Rannas oli 12 000 inimest, laupäeval kell 18 oli õhutemperatuur 28 kraadi, pühapäeval 29,3 kraadi, merevesi 23 kraadi. Asfaltteed sulasid auklikuks.



Nädalavahetusel lõppes õhtuti söök ja tops õlut maksis rannas 25 krooni. "Restoranihind, kurat!" kiruti ajalehes.



Öises Pärnus sai süüa Non Stopis (Vee ja Pika tänava nurgal) ja Onu Samis (Supeluse 21b). Tegelikult olid pärast keskööd avatud veel Viikingi restoran, Jahisaal, Bristoli baar, Valli baar, Väikese Klausi pubi, Country pub, Kuningate kelder, Sepa 7 Pub - enamasti küll reedeti ja laupäeviti 1-2ni.



8. juulil oli rannas lõuna ajal umbes 30 000 - 40 000 inimest ja möllas kuumalaine. Pühapäeval oli rannalisi 60 000, laupäeval veidi vähem. Lehes ilmus foto Rootsist pärit Rafaelist, kellele meeldis Pärnu rannas väga, eriti naiste paradiisis.



"Watergate" lõppes Sunsetis Samantha Foxi esinemisega, pidutsejaid oli ligi 3000.



Mirage'is valiti pikimate jalgade ja lühima kleidiga neidu. Pärnu Postimeest esindas Kadri Kõusaar. Pettumus oli suur: õhtujuht Erlend Aav oli umbes niisama pikk kui neidude jalad, säärte siredust ei mõõdetudki, vaid piirduti seelikute nappusega. Võitis Natalie, kelle kehakate oli 15 sentimeetrit pikk, auhind - liitrine Beefeater. Kõusaare seelik oli 22 sentimeetrit ja kolmas koht.



Ligi 40aastasele lõbustuspargile lubati uut kohta koos loomaaiaga Papiniidu silla lähedale kunagisele sõjaväe maa-alale.



Hiljem täpsustati, et jutt on laste huvikeskusest mõne atraktsiooni ja loomaga. Kümme aastat hiljem pole üht, teist ega kolmandat.


Tagasi üles