Mart Viisitamm: Rõõmsat ja sisukat õppeaastat!

FOTO: Andres Adamson

Mäletan, et väikese poisina sai sõpradega suvekuudel, mil koolivaheaeg lõputuna tundus, tihti arutatud, kes meist juba ootab uut kooliaastat. Tavaliselt jaguneti kahte leeri: mõni meist tundis õppekohustuste laviini ees hirmu, ülejäänud aga tahtsid juba näha vanu sõpru, igatsesid saada taas aasta vanemaks ja targemaks ega põlanud selle nimel sugugi ära koolipinki istumist. Viimasena mainitute hulgast mäletan ennastki.


Tänasel tarkusepäeval läheb Pärnu linnas 1. klassi 452 õpilast, prognooside kohaselt alustab õppetööd 2009/2010. õppeaastal Pärnu linna üldhariduskoolides ühtekokku 6355 õpilast. Kui lisada siia täiskasvanud õppurid Tartu ülikooli Pärnu kolledþist ja teistestki kõrg- ning kutsekoolidest, liita õppuritele kooli- ja lasteaiaõpetajad, võib tõdeda, et õppimine ja õpetamine on igapäevane töö igale neljandale pärnakale.



Õppimine on mõistagi kogu elu kestev protsess. Täiskasvanuna teame ju kõik seda tunnet, kui saame aru, kuivõrd palju rohkem olnuks võimalik kooliajal tarkusi omandada, kui ainult oleks viitsinud.



Just viitsimine või viitsimatus ongi peamine erinevus nende vahel, kes edaspidi elus edasi jõuavad ja kes teistest sagedamini maha kipuvad jääma. Pedagoogid teavad, et faktide õpetamisest olulisem on äratada huvi.



Eesti mure ei ole kehv haridustase, statistiliste näitajate poolest oleme Euroopas esirinnas. Pärnuski võime rõõmustada: mitu meie kooli on tänavuste riigieksamite tulemuste põhjal koostatud võrdlustabelites rühkinud Eesti parimate üldhariduskoolide sekka.



Sütevaka humanitaargümnaasium oli Postimehes avaldatud edetabelis kõigi Eesti koolide hulgas 9. kohal. Pärnu ühisgümnaasiumi tulemused on mullusega võrreldes tõusnud 13 koha võrra: nende tänavune14. koht on päris pingerea eesotsas. Koidula gümnaasium on samuti heal, 22. kohal. See kõik näitab, et oleme õigel teel. Meil pole põhjust arvata, et meie lapsed ei suudaks pealinna omadega konkureerida. Suudavad, ja väga edukalt.



Juba mitu aastat järjest on mul olnud au kohtuda meie linna edukamate noortega, kes on toonud auhinnakohti üleriigilistelt olümpiaadidelt ja rahvusvahelisteltki jõukatsumistelt. Uskuge, nende noorte silmist peegeldub homne Eesti palju päikeselisema, tugevama ning väärikamana, kui igapäevane elurutiin ja poliitilised erimeelsused uskuda laseksid!



Täna tahan eriti rõhutada, et oleme Pärnus õnneseened, sest meie lasteaedades ja koolides on palju väga häid õpetajaid. Olla pedagoog – see on kutsumus. Just sellepärast on mul siiralt hea meel, et kahes koolis algab õppeaasta varasematest paremates õppimis- ja õpetamistingimustes - vast renoveeritud ruumides.



Pärnu Koolide Sihtasutuse tellimusel remonditi põhjalikult Ülejõe gümnaasiumi hoone ja Hansagümnaasiumi ajalooline, Pärnu kuulsaima arhitekti Olev Siinmaa projekti järgi 1939. aastal ehitatud kaunis funktsionalistlikus stiilis koolimaja. 1. septembriks valmis selle maja parem tiib, ülejäänu saab uue kuue aasta lõpuks. Usun, et head töötingimused on igale õpetajale suurem motivaator kui paarsada lisakrooni palgalehel, kuigi viimasena nimetatutki ei saa alahinnata.



Pärnu haridussüsteemi hea toimimise alus on usaldusel ja vastutusel põhinev koostöö kõigil tasandeil. Linnavalitsuse haridusosakonnal on siin koordineeriv roll. Kõige tähtsam on, et iga lapse ja noore areng on toetatud. Ja õpetajadki õpivad: Pärnus on käivitatud koostööprojekt “Õpetajate kokkusaamispaik”, mis linna õpetajatele annab senisest rohkem võimalusi omavahel suhelda ja üksteiselt õppida.



Olen märganud, et head pedagoogid erinevad paljuski ülejäänud inimestest. Neile on omane suunata ja selgitada, mitte kunagi karjuda ja nõuda. Praegu, kui majandussurutis meid kõiki puudutab, on enim õppida just õpetajatelt. Nemad on oma tööd teinud aastaid suure koormusega, saades selle eest tagasihoidlikku tasu, kuid iialgi pole nad keeldunud tööle tulemast, õpetamast.



Miks? Sest tarkus ei karju kunagi tänavatel ja intelligents ei vehi rusikatega. Just niisugused õpetajad juhatavad noore inimese oma kutsumuse leidmise teele. Palgatöö võib tulla ja taas kaduda, aga neil, kellele töö sisu on palgast tähtsam, leidub alati kaaslasi, kes kitsamalgi ajal edasi aitavad.



Eksivad need, kes ütlevad, et Pärnu ei arene. Pärnu muutub just niisama kiiresti kui meie selle elanikena. Ma ei räägi kerkivatest majadest, vaid sisust.



Pärnu on terviselinn: tervise ja turvalisusega seotud ettevõtmisi on Pärnu koolides ja lasteaedades läbi aasta. Oktoobris avame Pärnus spordihalli, mille vajalikkusest on räägitud aastakümneid. Nüüdisaegsed sportimisvõimalused on tervele ja edumeelsele linnale niisama olulised kui pedagoogid ja koolid, kui kontserdi- ja teatrimaja. Raha tuleb ja läheb, seda võib jagada kõigile näpuotsaga, kuid kui hästi läbi mõelda ja riskida julgeda, saab selle eest teha midagi suurt ja paljudele vajalikku.



Kui ma aastaid tagasi Pärnusse elama ja tööle tulin, ei osanud ma sellest Tallinnaga võrreldes väikesest linnast, kus iga võõrast nägu saadavad tänaval ja poes kümned uudistavad pilgud, midagi erilist arvata.



Nüüd tean, et peale mere, parkide ja rannaliiva on selle linna väärtuseks mitmekesised ja sügava sisuga inimesed. Pärnu munitsipaalhuvikoolides käib üle 2500 lapse, peale selle on linnas hulk erahuvikoole. See kõik räägib soovist areneda. Pärnu huviharidus on püsinud väga kõrgel professionaalsel tasemel, vaatamata sellele, et siingi pole suudetud selleks luua kõiki materiaalseid eeldusi. Õnneks on olemas inimesed, kes oma tööd armastavad, sest kunagi on neidki õpetatud õppima ja suunatud huvituma.



Soovin kõigile rõõmsat ja sisukat õppeaastat!

Tagasi üles