Andrei Ojamets: Esimese trenni uues hallis tegid võrkpallinaised
Põrand on väga hea, riietusruumid ja võrgukonstruktsioonid tipp-topp, saali värvilahendus meeldiv, lahtitõmmatavad tribüünid aitavad luua muljet suurest areenist.
Ruumi ja õhku on palju, ent mõistagi tuleb mängijail suure saaliga nüüd eriti pallingul harjuda. Aga samasugune tunne oli ju ka kunagi Võru või Rakvere ülikitsastest võimlatest tulles Rabahallis pall mängu panna.
Kindlasti, näiteks tablooga tuleb käsitsejail harjuda. Juba sel nädalavahetusel on hallis meeste esiliiga ja naiste meistriliiga mängud, need aitavad käivitamisel. Esimesed võistlused näitavad probleemid kätte ja siis tuleb neid likvideerima hakata.
Platsil niisugust joonte rägastikku nagu Tartus õnneks meil ei ole. Aga võrkpalli peaväljakul jäeti nii mängijaid kui kohtunikke abistav lai ümbrisjoon ehk porte tegemata.
Suur probleem, eriti tähtsate mängude puhul, tuleb ikka sellega, millest juba ammu räägin, ehk mere ja Maxima poolt platsile paistva päikesega. Peame vist pöialt hoidma, et suurte mängude ajal alati pilves ilm oleks.
Veidi ebapraktiline tundub, et riietusruumide uksed avanevad klaaside taga otse parkimisplatsile ja kui keegi riietusruumi läheb või tuleb, avaneb pilt paljastest inimestest.
Loomulikult, ootasime ju seda nii kaua. Hall on võimas, asukoht publikule väga hea, loodame sinna häid võistlusi saada.