Maailmakuulsas La Sagrada Familia katedraalis Barcelonas on leidnud koha arvruudustik, mille numbrite summa igas suunas on 33, sümboliseerides kasvamist ja heasoovlikkust kõigi vastu. Võib-olla sai selle numbri positiivsusest mõjutatud Pärnu volikogu liikmete arv, andmaks pühendumust ja harmooniat valitud koosluse tööle.
Pärnus tüürib võimu juurde senisest kirevam ja arvukam seltskond. Reformierakond, liigutanud määrdunud kaardid paki põhja poole, eesotsas kolmainsusega: kolm on valmis paugutama volikogu haamrikest ja ainuke haarama meeri keti järele. Populismi ja omakasu kõrgliigasse kuluv Keskerakond.
SDE kompenseerib kvaliteeti kvantiteediga. Paleepöörde läbi teinud IRL, jõudu kogunud Iseseisvuspartei ja rohelised. Peale selle Toomas Kivimägi oma ja Martin Merilaine enda liiduga. Ausad eesotsas Martin Helmega ja õiglased Tiit Madissoni juhtimisel. Siis veel üksikkandidaadid Koit Pikaro ja Andro Roos.
Volikokku pürgijad on valmis sõnades rahvast teenima, kuid nagu minevik on näidanud, jääb paljude laeks olla vilets teenindaja. Valdavalt on nimekirjad valimislubadustest isegi majanduse kõrgaastateks liig mahukad ja üle jõu käivad.
Kõige ilmekamalt näitavad nende häältepüüdjalikku iseloomu (ja ainult) praeguste koalitsioonipartnerite väljaütlemised, tunnistades oma nõrkust. Keskerakondlaste sõnutsi halvas nende teovõime aastateks ja viis linna finantsummikusse Raul Sarandi kunagine osalemine linnaeelarve koostamisel. Seistes silmitsi sedavõrd võimsa vastasega kui majanduskriis (ilmselt võrreldamatu Sarandi mõjuga), võib arvata, et keskerakondlaste tegelik teovõime plaanide realiseerimisel on nullilähedane.
Tõsiseltvõetavam pole reformikate positsioon, nemad kaebavad koalitsioonis olles nõrkuse üle: seitse kohta volikogus, volikogu esimehe koht ja kaks abilinnapea kohta. Praeguse tähtede seisu puhul - kui õnnestub uude koalitsiooni sulanduda - on seegi püüdmatu, markeerides valimislubaduste saavutamatust.
Võib ennustada, et Pärnu uue võimuliidu paneb kokku kolm või enam jõudu. Praegu on teatud tingimustel valmis ühte heitma vist küll kõik kõigiga, kui vaid võimule pääseks.
Piltlikult öeldes on vesi aetud sedavõrd sogaseks, et raske on läbi näha, milline on tõsiseltvõetav ühendus, milline oma asja ajaja; kes konstruktiivne töötegija, kes raha järele mineja.
Vaatamata otsustamise keerukusele, tuleb valik teha ja oma hääl anda, sest vastasel juhul on see juba läinud soovimatute toetuseks.
Omavalitsuste valimistel pole olulist vahet, kas anda hääl liitu või parteisse kuuluvale kandidaadile. Valikutes on pigem määrav, kas ollakse rahul olemasolevaga või soovitakse muutusi. Ja Pärnu juhtimine vajab neid nagu õhku, et taastada linna maine, saada usaldusväärsusväärseks partneriks riigile, maakonna arengumootoriks, tõsiseltvõetavaks rahvusvaheliselt ja, mis kõige tähtsam, teenida ära linlaste usaldus ja lugupidamine.
Teine valikuargument on kandidaadi autoriteet ja usaldusväärsus, unustamata seejuures suurt plaani ehk seltskonda, kelle lipu alla ollakse koondunud.
Inimestel, kes oma tegudes lähtuvad kõrgest moraalist, on käidav tee seevastu lai ja sile. Seal võiksid seadusepiirded olla olemata. Hea, kui volinikeks saavad valitud sellised kandidaadid, kes elavad laia tee seaduse järgi.
Jääb vaid soovida, et uus volikogu on suuremeelne, hooliv, vastutustundlik ja pühendatud nagu omane numbrile 33 ja vajalik linna heaolu kasvuks.