Eri autod nõuavad isesuguseid sõiduvõtteid

Libedaga käituvad esi- ja tagaveoga autod erinevalt. Foto: Henn Soodla

Aide autokooli õpetaja Priit Lilleoru sõnutsi sõltub auto käitumine libedal teel väga palju sellest, milliste elektrooniliste seadmetega ta varustatud on, füüsikaseaduste vastu ei saa aga miski.

Mis asjad on ABS, veojõu- ja stabiilsuskontroll? Milliseid juhtimisvõtteid libedal teel kasutada? Pärnu ettevõtjate liidu klubiüritusel püüti koos Lilleoruga neile küsimustele vastuseid leida.

ABSi on Pärnu tänavatel vaja

ABS on rataste blokeerumise vastane seade, mis leiutati 1929. aastal lennukitele. Tänapäeval on ABS, mis pidurdusteekonda ei lühenda ja mõnikord isegi pikendab, kõigil uuematel autodel.

Lilleorg rääkis, et nägi eelmise aasta novembris Pärnus öösel Papiniidu ristmikul Opelit, mille juht enne ristmikku äkkpidurduse tegi ja piruetiga üle ristmiku sõitis. Vanem juht ei tahtnud uskuda, et pirueti tekitas must jää osa rataste ja ülessulanud kanalisatsiooniluuk osa rataste all.

"ABSi eelis tuleb esile talvel ebaühtlase teekattega teel. Kui pidurdada järsult sirgel ning üks ratas on karedal ja teine libedal pinnal, läheb ABSita auto käest," kõneles Lilleorg.

Kui kurvis libedaga pidurdada, läheb ABSita sõiduk blokee-runud ratastega otse, kuid ABS aitab juhitavust säilitada.

Samal ajal hoiatas Lilleorg, et vale sõidukiirusega pole ABSist abi, sest füüsikaseaduste vastu elektroonika ei saa. Elektroonika aitab juhti, kuid ei luba tal käituda süüdimatult.

Kuidas õigesti pidurdada? "Kui on ootamatu olukord, ärge hellitage: ABSiga varustatud autodel sidur-pidur põhja," õpetas Lilleorg. "Rahulikumal pidurdamisel ei pea tänapäevastel sisse-pritsega mootoriga autodel sidurit alla vajutama ega käiku välja võtma, sest kütuse andmine katkeb gaasi vabaks lastes. Vajadusel tuleb piduriga hoogu maha võtta ja mootori 1000 pöörde juures sidur mängu tuua, sest muidu võib mootoril tekkida ülekoormus. Selline juhtimisvõte aitab kütusekulu vähendada."

Sissepritseta mootoriga autodel on sõidukiiruse vähendamisel kütusesäästlikum käik aegsasti välja võtta.

Enne kurvi hoog maha

Libedal teekattel saab turvaliselt käiguga hoogu maha võtta ainult tagaveoga autodel, esiveoga sõidukitel võib tekkida ala- või ülejuhitavus. "Libedal teel peab kiiruse maha võtma sirgel teel, kurvis on juba hilja," hoiatas Lilleorg.

Libedas kurvis käituvad   esi-, taga- ja neljarattaveoga autod erinevalt.

Kõige ohtlikum on libedal teekattel keset manöövrit järsult kiirendada.

Esiveoga auto muutub libedas kurvis järsu kiirendamise tagajärjel alajuhitavaks ehk liigub otse. "Kui selline asi juhtub, vajutage sidur alla ja vabastage gaasipedaal," soovitas Lilleorg.

Samasugust juhtimisviga tagaveoga autoga tehes hakkab masina tagumine ots vibama ja sõiduk satub külglibisemisse. "Külglibisemisest väljatulekuks võtke gaasilt jalg maha, vajutage sidur alla ja pöörake rooli auto libisemise suunas," lausus Lilleorg.

Liiga jõulise gaasikasutamise ja selle tagajärjel auto libisemise vastu aitab veojõukontroll, millest annavad märku lödisev mootor ja armatuuril vilkuv kollane märgulamp, näiteks kolmnurk. "Kui veojõukontroll rakendub, ärge gaasi juurde vajutage, sest sellega koormatakse auto pidurisüsteemi," sõnas Lilleorg.

Vanemad veojõukontrolliga autod ei pruugi lumisest parklast minema saada, seepärast on osal autodel selle väljalülitamisnupp. Uuematel autodel on diferentsiaali lukustus, millega on läbitavus paksus lumes tunduvalt parem.

"Diferentsiaallukustus rakendub siis, kui rattad on otse või veidi pööratud. Kui kinni jääte, sättige rattad otse," kõneles Lilleorg.

Kõige paremini tuleb libedas kurvis toime neljarattaveoga auto. "Kõige turvalisema tunde annab talvisel ajal tõesti neliveoline auto, kuid auto piire ei tasu siiski liikluses katsetada," kõneles Lilleorg.

Paremad rehvid olgu taga

Lilleorg ei soovitanud esiveoga autodele paremaid rehve ette ega halvemaid taha paigaldada, sest auto võib kergesti muutuda ülejuhitavaks ja sattuda selle tagajärjel külglibisemisse.

Teine ohtlik asi on käsipiduriga pidurdamine, millega samuti tuuakse esile ülejuhitavus. Kui auto sõidab vastu puud otse, on esiots lömmis, aga inimene terve. Küljega vastu puud lennates jääb pea ja puu vahele üksnes klaas.

Libisemist aitab korrigeerida stabiilsuskontroll, milleta varsti enam ühtegi autot ei toodeta. "Kui teie autol on stabiilsuskontroll, pöörake ainult rooli. Siduri ja piduriga pole vaja mängida. Sellise autoga saab gramm kiiremini sõita, enne kui algab suurem libisemine. Ükski elektrooniline seade aga ei aita füüsikaseaduste vastu. Nende autodega, millel on stabiilsuskontroll, ei tohi kunagi otsida piire, sest kui elektroonika ei suutnud enam auto üle kontrolli säilitada, siis juht on mannetu," kinnitas Lilleorg.

Mida veel autos silmas pidada? Peatugede ülemine osa peaks olema vähemalt silmade kõrgusel. Taga keskel oleva kahe punkti turvavööga käib inimene kokkupõrkel kokku nagu liigendnuga. Külgturvapadja peal ei tohi kasutada spetsiaalsete vahedeta istmekatteid, sest muidu saab sõitja turvapadja tööle rakendudes istmekattega vastu vahtimist.

Aide autokoolis on "šašlõkivardaga" auto, millel õpitakse, kuidas ümberpaiskunud sõidukist välja tulla. Õpetajad armastavad sinna väikesi plastpudeleid sokutada. Kas teie autos on lahtisi esemeid, mis kokkupõrkel lendama hakkavad?