Ülo Ennuste: Ettevaatust keskpanga majandusprognoosiga!

, majandusmatemaatika professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusmatemaatika professor Ülo Ennuste.
Majandusmatemaatika professor Ülo Ennuste. Foto: Pärnu Postimees

Eesti Pank avalikustas äsja Eesti majandusprognoosi, millesse peab suhtuma ettevaatusega. Rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse taastamiseks on kõigepealt vaja hakata teadma tõtt.


Seda väidet ei ole mõtlevale inimesele tarvis tõestada, kuid kroonuprognoosijatele nähtavasti siiski.



Teatavasti seisneb prognoosi tõde eeskätt selles, et prognoosis sisalduvad selle usaldusväärsuse näitajadki, näiteks usalduspiirid või muud sellised statistilised karakteristikud.



Kui eelmistes Eesti Panga prognoosides oli vähemasti mõni õhkõrn usalduskoridor kuskil taustmaterjalis, siis nüüd ei midagi. Kõik arvud on esitatud täitsa kindlatena, olles seega prognostika seisukohalt täiesti eksitavad.



Näiteks on 2009. aasta eelarve puudujäägiks prognoositud kolm protsenti ehk täpselt see, mida poliitiliselt vaja - Maastrichti kriteeriumi karvapealt täitmine. Kahjuks on mõtlevale inimesele selline prognoos mõttetu, sest teada on väga suured tegeliku elu riskid.



Puudujääk võib valitsuse "kõikidele pingutustele" vaatamata realiseeruda ikkagi näiteks 3,2 protsendina. Aga kui suure tõenäosusega? See on konkreetsel juhul oluline sisuline küsimus: alles sellele vastates on võimalik mõistuspäraselt otsustada, kas minna sellel aastal veel mingitele kärbetele, seega tuhandete töötute produtseerimisele - rahvusliku reaalse jätkusuutmatuse riski tõstmisele.



Ülisuured ei ole meil ainult hõiveprobleemid, vaid samuti rahvusliku välisvõlaga seotud rahvuslikud mured.



Mõtlev lugeja oleks Eesti Panga prognoosist lootnud leida rohkem just selle kohta, istub ju keskpank nende andmete otsas. Asjata lootus, kitsilt on poetatud, et 2009. aastal kujunevat koguvõlg sisemajanduse kogutoodangust (SKT) palju kõrgemaks. Üks arv ja kõik.



Taevane arm, isegi lätlased näitavad veel, kui suur on nende netovälisvõlg! See on, muide, majandusteaduslikult palju olulisem näitaja jätkusuutlikkuse riskide mõttes.



Kahjuks paistavad esitatud prognoositabelist kaugele välja pehmelt öeldes läbipaistmatused, näiteks 2009. aasta majanduslanguse ja hõive vähenemise ning tööviljakuse languse andmed on praeguste kirjete kohaselt ebaselgelt vastuolus.



Näib, et majanduslangus peaks justkui olema üle 20, mitte alla 15 protsendi.



Seda kahtlust suurendab asjaolu, et prognoosile on lisatud vigases terminoloogias primitiivne mudel potentsiaalse SKT arvutamiseks.



See on poole sajandi tagune esmakursuslaste tahvlimudel, kuhu andmed on sisse pandud professor Laestvõetu järgi.



Muide, Eesti Pangas on juba ammu palgal välisprofessor, kes uurib Maastrichti inflatsioonikriteeriumi nn teist komponenti ehk hindade stabiilsuse nõuet. Majandusteaduslikust vaatevinklist ei täida Eesti seda nõuet tänavu kuidagi.



Täitmise tegid valitsus ja keskpank võimatuks inflatsiooni vastutustundetu tõstmisega 2008. aastal üle kümne protsendi. Nüüd muidugi ei taha sellest keegi rääkida. Kui nimetet professorilt midagi küsida, on vastuseks "sorry, panga siseinfo".



Siiski, Jürgen Ligi blogist leiame tänuväärselt, et just hinnastabiilsuse puudulikkuse pärast võttis Brüssel leedulased paari aasta eest euro rajalt halastamatult maha.



Aga selle kohta, mis meist selle konksu otsas hakkab saama, ei leia Eesti Panga prognoosist küll terakestki tõtt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles