Selle The Economisti (29.10.09) nupu järgi näikse tõesti säravat Eestit kõige rohkem varjutavat ainult upsakus, seda küll vähemasti (at least) Balti naabrite silmis. Seda, et "vähemasti", on nad õigesti öelnud, sest kohe ilmus netiversioonis artikli sappa mitu venepärast kremlihaisulist küberrünnakusugust kommentaari (kaks neist on juba kustutatud), mis eestlased maatasa teevad/tegid.
Näiteks stiilis: eriline ülbus olevat Eestit käsitleda kui midagi Venemaast eraldi seisvat. Teiseks, eestlased hävitavat oma vähemust juba 20 aastat sellega, et ei võimaldavat tal õppida rahvastevahelise suhtlemise kasulikke keeli nagu inglise ja hiina, selle asemel sunnivad peale absurdset eesti keelt. Kolmandaks, nad ei anna Ida-Virumaa 100 000 elanikule kodakondsust ega õiget arstiabi (kõik raha neelab korruptsioon). Nad (eestlased, toim) ei oskavat muud midagi teha kui ainult lasta end reklaamida. Selline valitud faktidega pikitud jutt võib Economis.com läänelugejale sügavat muljet avaldada.
Muide, reklaami asjas ongi vist The Economist selles nupus üle piiri läinud: ta reklaamib nüüd koos rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) Eesti üleminekut euroalale aastal 2011 kui midagi peaaegu kindlat. Ja läheb vastuollu enda statsionaarse põhistatistikaga, mille järgi vähemasti tänavu on Eesti erinevused järsu majanduslanguse suhtes ebaolulised, võrreldes Leedu ja Lätiga: seda nii sisemajanduse kogutoodangu (SKT), tööstuse ning hõive järsus languses kui hindade suures ebastabiilsuses.
Kindlasti on selles seltskonnas Leedu hoopis säravam täht oma märksa väiksema välisvõlaga. Leedu kolmanda kvartali statistika on juba ammu avaldatud nagu Hiinalgi.
Eesti suurt võlgnevust on IMFki märganud oma 26. oktoobri memorandumis, samuti vajadust viia Eesti tulumaksusüsteem vastavusse arenenud riikide omaga (ilmselt tuleb likvideerida ebavõrdsust süvendav regressiivsus ja eelarvet laastav 0-kasumimaks). Aga need probleemid ei näinud sellesse nuppu sobivat.