Nordea pank ei lubanud Viisitammel arvelduskrediiti kasutada

Pärnu linnapea Mart Viisitamm..

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees.

Nordea pank ei lubanud Pärnu linnapeal Mart Viisitammel kasutada arvelduskrediiti maksmata arvete eest tasumiseks, kui suurt summat Viisitamm kasutada soovis, pole teada.


Läinud nädalal kirjutas Pärnu Postimees Viisitamme kavatsusest kasutada linna maksmata arvete eest tasumiseks Nordea panga 50 miljoni krooni suurust arvelduskrediiti, mis tuleb aasta lõpuks tasuda. Arvete laenuraha eest tasumine oleks tekitanud olukorra, kus rahandusminister võinuks Pärnu linnale tasandusfondi eraldiste ja tulumaksu ülekandmise peatada.



Viisitamm oli arvelduskrediidi eest arvete maksmisest huvitatud seetõttu, et tema ametist lahkudes oleks kunstlikult tekitatud olukord, kus Pärnu linn polnuks hetkel kellelegi võlgu. Mis sest, et aasta lõpuks tuleb arvelduskrediit tasuda ja rahandusministeerium valla- ja linnaeelarve seaduse rikkumise pärast sanktsioone võib rakendada, see on juba uue linnavalitsuse mure.



Nordea pank ei lubanud Viisitammel arvelduskrediiti välja võtta, sest polnud tagatud selle õigeaegne tagasimaksmine. Linnapea käskis pearaamatupidaja Eve Vihmarul enda kätte võetud arvete järele tulla ja sellega oli asi lõppenud.



Vihmaru hinnangul pole Pärnu linnavalitsusel mingit vajadust Nordea pangast arvelduskrediiti juurde võtta. Seni on linn sellest kasutusele võtnud 9,3 miljonit, mis kavatsetakse aasta lõpuks kindlasti tagasi maksta.



Vihmaru andmetel oli Pärnu linnal esmaspäevase seisuga maksmata arveid 20 miljoni krooni eest. Tasapisi on üritatud võlgu likvideerida, panemata palkade maksmist ja muud hädavajalikku ohtu.



Küsimusele, milline võib tähtajaks tasumata arvete maht olla aasta lõpuks, vastas Vihmaru: “50-60 miljonit.” See on eelmise aasta järgi tehtud prognoos, tegelikkus võib teistsugune olla.

Tagasi üles