Ehkki tuleva aasta riigieelarve sunnib kokkuhoidlikkusele nii riiki kui aktsiisitõusude tõttu üksikisikuid, jagub eelarvest siiski raha Pärnu ümbersõiduteele ja uuele muuseumihoonele, samuti uuendatakse mitmes Pärnumaa omavalitsuses ühisveevärki.
Tuleva aasta riigieelarve sunnib kokku hoidma
11. detsember 2009, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim Pärnumaale riigi ja euroraha toel tulev investeering on 370 miljonit krooni, mis läheb Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Pärnu ümbersõidutee ehituseks.
Ühisveevärki renoveeritakse ja laiendatakse Pärnu linnas, Vändra alevis ning Sauga vallas ja Sindi linnas.
28 miljonit krooni on riigieelarvesse kirjutatud Munalaiu, Manilaiu ja Kihnu sadama uuendamiseks. 19 miljonit on eelarves Pärnu muuseumi uue hoone ehituseks. Ligi poolteist miljonit saab riigilt Pärnu teater Endla.
Kindlasti on paljudele positiivne sõnum, et üksikisiku tulumaksu tuleval aastal ei tõsteta, pensione ja vanemapalka ei kärbita, kuid püksirihma sunnib pingutama kütuse- ja elektriaktsiisi tõus. Põllu- ja metsameeste elu muudab keerulisemaks eriotstarbelise kütuse aktsiisi tõus. Uuest aastast kerkib ka alkoholiaktsiis.
Üleeile riigikogus vastu võetud 2010. aasta riigieelarve tulude maht on 85 miljardit ja kulude maht 90 miljardit krooni. Eelarvele andsid oma toetuse Reformierakond, IRL ja rohelised.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles parlamendis, et 2010. aasta riigieelarve on tehtud teadmises, et seda enam tuleval aastal kärpima ei pea.
Rahandusminister Jürgen Ligi tõi eelarvega seoses välja, et Eesti täidab tõenäoliselt kõik eurole üleminekuks olulised Maastrichti kriteeriumid, ent see ei taga piisavat rahanduslikku kindlust. “Praeguse ja tulevikus tekkida võivate puudujääkide kompenseerimiseks tuleb lähiaastatel seada siht taas ülejäägiga eelarvele ning selle nimel tuleb palju töötada mitte ainult riigiasutustel, vaid kogu valitsussektoril,” sõnas rahandusminister.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor tõdes riigikogu saalis, et erakond küll toetab üleminekut eurole, kuid neile on vastuvõetamatud valitsusliidu tehtud maksuvalikud. Tema hinnangul halvendab valitsusliit oma otsustega eelkõige vähemkindlustatud inimeste olukorda.
Pärnumaalt valitud riigikogu liikmete kommentaarid
Trivimi Velliste, IRL:
“Tooksin välja, et tänu eurotoetustele on õnnestunud hariduseelarvet tervikuna kasvatada. See on eriti oluline praegusel raskel ajal, kui enamikus valdkondades tuleb teha väga valusaid kärpeid. Usun, et sellega võidavad kõik Pärnumaa koolid. Olen Balti assamblee Eesti delegatsiooni juht ja liigun seetõttu palju Lätis ja Leedus. Tean, et nende riikidega võrreldes on meie olukord hariduselu valdkonnas praegu silmaga nähtavalt parem. Tõsi, ega see, et kuskil läheb kehvemini, pole meie inimestele just suur lohutus, aga mis teha: kuna on tegemist raske ajaga ja majandus pole veel tõusuteed läinud, tuleb kõigil pingutada.”
Väino Linde, Reformierakond:
“Tuleva aasta riigieelarve kannab selget kokkuhoiu sõnumit. Kaks võimalust oli: teha kärpeid ja tõsta kaudseid makse aktsiiside näol.
Kindlasti mõjutab elektri- ja kütuseaktsiisi tõus tuleval aastal paljude inimeste rahakotti. Pole parata, meil kõigil tuleb oma tarbimisharjumused üle vaadata. Praegu pole priiskamise aeg.
Sellega seoses on eriti hea meel, et mõni aasta tagasi saime riigieelarvet vastu võttes hõisata, et taevaisa on pärnakas. Siis, majanduse kõrghetkel, saime riigieelarve abil haigla valmis ehitatud. Praegusel ajal ei võetaks seda lähema kümne aasta jooksul plaani.”
Mark Soosaar, SDE:
“Ma leian, et sellel riigieelarvel on olulisi puudusi. Mulle ei meeldi, et tulubaas on üles ehitatud maksude muutmisele ja liialt vähe on mõeldud, kuidas tulubaasi tõsta.
Tuleks mõelda, kuidas riigile kuuluv tööstus ja energiamajandus muuta oluliselt tõhusamaks – ses osas on investeeringuid selgelt liiga vähe.
Olen ise praegu (eile, toim.) Kopenhaagenis kliimakonverentsil ja on tunda, et kogu maailm hakkab lausa üksikindiviidide tasemel aru saama, et tuleb üle minna taastuvenergiale. Paraku on taastuvenergia kasutamine nii Pärnumaal kui kogu riigis alles lapsekingades.”