Hilissügise poriselt teelt pöörab ots metsa vahele ja lõpeb angaari ees. Selles töötavat osaühingut Koonga Puit sõidetakse otsima lähedalt ja kaugelt, tulevad need, kes vajavad eaka puithoone taastamisel asjatundlikku tööd.
Pärnus taastuvad villad külameeste kätega
Pärnus näiteks näeb külameeste ja -naiste kätega uuendatud puituksi ja -aknaid, trepipulki ja aknaluuke Tammsaare puiestee äärsetel villadel, samuti Tõstamaa mõisas ja ega Tallinna vanalinngi erand ole.
"Nõudlik ja peen töö, vanaaegset tööd põhiliselt teemegi," kinnitab OÜ Koonga Puidu juhataja Olev Pärnpuu ja paneb käest Pärnus Supeluse 23 taastatava puitelamu joonised. "Pärnus enam-vähem need kirjud majad on kõik meie tehtud."
Pärnpuu oli Soontagana kolhoosi aseesimees, kui kollektiivmajandite aeg põllumajandusreformi keerises läbi sai. Nii kiiresti, et vastvalminud abitootmise hoone kaarjas katusealune jäi sisustamata. Erastamise ajal ostis ettevõtlik mees angaari ära, ehitas platsile saekaatrigi ja ületuleval aastal võib öelda, et Koonga Puit on 20 aastat vana.
Seinaäärtes jäävad silma kaunistustega massiivsed ja klaasitud uksed, naistepaar nühib töölaua taga vana värvi maha aknaraamidelt ja puidufreesi müra kostab korraks üle jutu.
"Mõtlen siin, kuidas selline laud järele teha, suure masina alla ei ole mõtet seda panna, tuleb freesida," avab Pärnpuu taas kausta enda ees. Jooniselt on näha villale vajalik puitosa, selle vaated igast küljest ja mõõdud.
"Teeme järele kõik, mis vaja teha, ja muinsuskaitsja Rein Raie käis meid siin õpetamas, kuidas vanu värvimisvõtteid kasutada," räägib firmaomanik, kellel on ette näidata Tallinna polütehnilise instituudi autotranspordi inseneri
diplom, millest üle käib nüüd elukogemus ja huvi puidu vastu.
Vajaliku materjali, valdavalt väärispuidu tamme varub töövõtja ise. Külasid pidi korjab ta kokku vanu aknaid, sest lainelist klaasi vajavad taastatavad hooned.
Keskeltläbi viie töötajaga ettevõte on nagu Koonga kaubamärk, mis kõikjal riigis teada.