Teatrid säilitavad publikut

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Publik pole teatrisaalidest kadunud.
Publik pole teatrisaalidest kadunud. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Viljandi Ugala teatri direktori Hillar Seina teatel vähendas riik aastatel 2008-2009 Ugala toetust 3,4 miljoni krooni võrra. Seetõttu on teater sel aastal koondanud nii administratsiooni kui haldustöötajaid. “Teatri käekäik sõltub külastajate arvust ja me teeme kõik endast oleneva, et see püsiks meie toimimiseks vajalikus suuruses,” lausus Sein.


Tartu Vanemuise teatri pressiesindaja Tambet Kaugema jutu järgi on Vanemuine valinud koondamiste asemel teise tee. “Sel hooajal oleme suurendanud nii esietenduvate uuslavastuste - neid on kokku 16 - kui väljaspool Tartut antavate etenduste arvu."



Uuslavastused aitavad mitmekesistada Vanemuise repertuaari ning pakuvad publikule suuremaid valikuvõimalusi. Oleme laiendanud oma haaret väljaspool Tartut, eeskätt Tallinnas. Uuel aastal on Vanemuisel plaanis anda pealinnas üle 60 etenduse, neist 45 äsjavalminud Solarise keskuse Nokia kontserdimajas. Külalisetendused toovad Vanemuisele publikut, kes varem pole teatri tegemistest ehk eriti osa saanud. Loomulikult aitab raskest ajast üle saada range kokkuhoid ja säästlikkus, selgitas Kaugema.



Rakvere teatri reklaamijuht Kristo Kruusman väitis, et Rakvere teater on säilitanud senises mahus tegevuse ja publikuarvu. Nii näiteks oli tänavune novembri külastatavus suurem kui kahel eelmisel aastal. Koondamised on tehtud 2008. aastal, seda etendust ettevalmistava ja teenindusosakonna abipersonali seas. Samal ajal on endiselt plaanis täita koosseisus seni vakantsed näitlejakohad, vähendades oluliselt külalisnäitlejate osa.



Arvestatav kokkuhoid on saavutatud kogu eelarves pealtnäha pisikeste kärbete ja senisest efektiivsema töökorraldusega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles