Jõulukaunistused ohustavad lemmikloomi

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et lemmikloom arstide noa alla ei satuks, tuleb kodu pühade eel kriitilise pilguga üle vaadata.
Et lemmikloom arstide noa alla ei satuks, tuleb kodu pühade eel kriitilise pilguga üle vaadata. Foto: Urmas Luik

Pühadeks kodu sättides tasub lemmikloomade omanikel arvestada, et loomade tervisele võivad endast ohtu kujutada nii jõulutäht, kuuseokkad, jõulupuu säilitusvedelik kui jõulutulede juhtmed.


Paljudes peredes tuuakse kuused tuppa juba eeloleval nädalavahetusel ja et puud kolmekuningapäevaks okkaid maha ei heidaks, lisatakse vette vastavaid kemikaale.



Paraku on kassidel-koertel komme lakkuda vett, kust aga saavad. Nii tulekski kemikaalide kasutamisel kindlasti jälgida, et loomad kuuseveele ligi ei pääseks, hoiatas Kenno loomakliiniku loomaarst Kenno Ruul.



“Ega see nii karm mürk ole, et näiteks kassi kohe pikali võtaks, aga loom võib saada neerukahjustuse või seedehäire,” selgitas Ruul. “Aga jah, mõnikord on looma tervis juba niigi nõrk ja siis võib tõesti väga kehvasti minna.”



Jõulutulesid üles riputades tuleks arvestada, et koerad elektrijuhtmeid närima ei pääseks. Need võib näiteks põranda külge teipida.



Kuuseokkadki kahjustavad allaneelamisel seedeelundeid ning kassid võivad kuusekarraga mängides selle kogemata alla neelata, mis halvimal juhul on eluohtlik.



Samuti tasub tähelepanelik olla jõulutähega, mis talvepühade ajal paljudes kodudes lauale sätitakse: tegemist on mürgise taimega.



Ettevaatust päkapikusussiga!


Väikeste lastega peredes käivad päkapikud komme sussi sisse toomas. Siingi pole ettevaatus liiast ja sussid tasub seada nii, et loomad sealt osa ei saaks. “Šokolaadist maiustused sisaldavad teobromiini, mis põhjustab lemmikloomadel mürgistusi,” rõhutas Ruul.



Ohtlik on suures koguses rosinate ja lagritsa sööminegi.



Nagu inimesi tabab jõulude paiku ülesöömine, on lemmikloomadki hädas liigsöömisest tingitud hädadega. Möödub ju suur osa jõuluajast süüa tehes ja laua taga istudes. Lemmikud tiirutavad maiustavate inimeste jalgade ümber ja pererahvas vaatab, et loom näljas, ja süda ei luba jätta talle oma taldrikult palukest andmata.



Tegelikult ei pruugi ampsu anuvad loomad sugugi näljased olla, vaid tahavad kuuluda karja ja jäljendada inimeste tegevust.



“Koerad ei ole nii tugeva seedimisega, kui inimesed arvavad. Kui vaadata 70kilost dogi ja niisama rasket inimest, siis dogi sool on poole lühem,” rääkis Ruul.



Kes soovib koerale konti pakkuda, eelistagu toorest, mitte pehmeks keedetut, sest suurem kogus keedukonte ummistab looma soolestiku hoopis.



“Müüt “koerale konti, kassile kala” ei pea paika! Harjumuspärasest suurem kõhutäis rasvast toitu võib mõnel loomal põhjustada väga raske kõhunäärmepõletiku,” kinnitas loomaarst.



Paugutamisega harjub


Pole saladus, et aastavahetuse tulevärk on põhjustanud lemmikloomades paanikat, mis on viinud isegi kodunt põgenemiseni.



“Kui on teada, et lemmik on kergesti erutuv, soovitame neli päeva enne suuremat paugutamist anda loomale närvilisuse vastu looduslikku söödalisandit ja suurematele paanitsejatele tund enne aastavahetust rahustit,” rääkis Ruul.



Tegelikult saab koera pauguhirmu välja harjutada. Nimelt on olemas CDd, kus kõikvõimalikud paugud ja mürinad peal. Neid lemmikloomadele mängides peaksid nood valju müraga harjuma.



Jahutusvedelik peitu


Külmal ajal pole haruldased loomade jahutusvedelikumürgitused. Inimesed lasevad hoovikoerad pakasega garaaži sooja ega oska jahutusvedeliku pudelist loomale ohtu karta. Paraku meeldib selle vahendi magus maitse lemmikloomadele väga. Kui koer on juhtunud jahutusvedelikku jooma, tuleks kindlasti vähemalt telefonitsi loomaarstiga nõu pidada ja juhiseid küsida.



Ja veel: kas teadsite, et moodne haigus seagripp ohustab kassegi? “Ameerikas on praeguse seisuga haigestunud kümmekond kassi. Kassid ei too seagrippi mitte küla pealt koju, vaid saavad nakkuse haigestunud pereliikmete käest,” teadis Ruul. “Surmav see gripp kassidele ei ole.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles