Kommentaar: Nobeli päevade järellainetus

, pensionär, Stockholm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rootsi ühiskonnale on iga-aastane Nobeli preemiate üleandmise tseremoonia ülipidulik sündmus. Tänavugi võlus Nobeli galaüritus oma võrgutavas finesse elegantsuses nii, et enne sellele tagasivaate tegemist oli vaja mõnepäevast puhkust.


Stockholmi raekojas korraldataval banketil on kombeks, et Nobeli auhinna saajad kas isiklikult või nende esindajad peavad tänukõne. Sel aastal olid suured ootused Herta Mülleri kõne suhtes.



Preemia laureaat rääkis saksa keeles, inglise keelde tõlkis Rootsi suursaadik Berliinis. Paljud olid Mülleri kõnest pisarateni liigutatud.



Kõneldes 1300-le banketil osalejale ja Rootsi rahvale telerite ees, kasutas Müller juhust, et meile kõigile meelde tuletada vabaduse puudumist, milles ta ise kommunistlikus Rumeenias üles kasvas ja mis jätkuvalt valitseb maailma pool- ja täisdiktatuuridega, näiteks Venemaal, Hiinas, Iraanis. Mülleri sõnadele reageeriti tormiliste kiiduavaldustega.



Seoses Nobeli kirjandusauhinnaga on sobiv meelde tuletada, et täpselt 100 aastat tagasi, 1909. aastal pälvis selle preemia samuti naine – Selma Lagerlöf.



Osavõtjaterohke oli Rootsi akadeemia ruumides Stockholmi vanalinnas (börsi saalis) korraldatud Mülleri pressikonverents. Seal esitati küsimusi, millele Müller vastas endale omaste lühikeste lausetega.



Müllerit ärritas silmanähtavalt Rumeenia ajakirjaniku küsimus selle kohta, miks ta kunagi ei jutusta mõnest positiivsest mälestusest oma kunagiselt kodumaalt. “Kus on see hea?” küsis kirjanik.



12 selle aasta Nobeli preemia saaja hulgas oli viis naist. Neid nimetati hiilgavaks kvintetiks ja see oli esimene kord, kui naised olid laureaatidena nii arvukalt esindatud.



12 laureaadist kaheksa oli USAst ning Inglismaalt, Kanadast, Iisraelist ja Saksamaalt igaühest üks.



Rootsi Televisiooni reporterid küsisid arvamust USA presidendile Barack Obamale Nobeli rahupreemia andmise kohta. Seisukohad lahknesid.



Stockholmi raekojas banketil osalenud Saksa välisminister Guido Westerwelle leidis, et rahupreemia andmine Obamale oli õige otsus. Sama arvas Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees Mona Sahlin. Mõlema arvates oli otsus igati motiveeritud ja mõnes mõttes teed rajav.



Lähtudes Nobeli testamendist, pole Norra Nobeli komitee midagi valesti teinud, sest preemia põhikiri lubab seda anda neilegi, kelle tegevus avaldab mõju tulevikus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles