Voltveti kaugtöökeskus avardab kodus töötajate võimalusi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Meil on ruume ja piirkonnas inimesi, kes mingil põhjusel ei saa või ei taha sõita kodukohast kaugemale tööle,” mainib Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse projektide koordinaator Piret Koorep, näidates Voltveti mõisa häärberi renoveerimise joonist.
“Meil on ruume ja piirkonnas inimesi, kes mingil põhjusel ei saa või ei taha sõita kodukohast kaugemale tööle,” mainib Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse projektide koordinaator Piret Koorep, näidates Voltveti mõisa häärberi renoveerimise joonist. Foto: Urmas Luik

Kaugtöökeskustest peaksid kasu saama töövõtjad, tööandjad ja kohalik omavalitsuski, üks selliseid ajanõudelisi keskusi alustab tööd Voltveti mõisa häärberis. Internetis on huvilistele täitmiseks nende vajadusi ja soove selgitava uuringu küsimustik.


Uuringus mõistetakse kaugtöö all tööd, mida tööandja ruumide asemel tehakse mujal, kasutades selleks infotehnoloogilisi vahendeid, et olla tööandjaga ühenduses.



Kaugtöökeskus on töötaja elukoha lähedal asuv koht, mis on varustatud vajalike infotehnoloogiliste ja muude töövahenditega. Piirkonnast olenevalt võib kaugtöökeskus pakkuda lisateenuseid (lähemalt: www.telework.ee).



Vastamiseks kuu


Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) Voltveti koolituskeskus arendab MTÜ Eesti Kaugtöö Ühingu Euroopa sotsiaalfondi projektiga “Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine” kaugtöökeskust Tihemetsas.



Kaugtöö ühingu esindaja ja piirkonnas eestvedaja on Argo Tali, kes kilinginõmmelasena on poolteist aastat teinud kaks päeva nädalas kodust kaugtööd.



“Tean, et kõigepealt on vaja head internetiühendust, aga olukorrast sõltuvalt ka paljundamise, skaneerimise ja muid võimalusi, videokonverentsi korraldamise vahendeid ja tööaja fikseerimist,” mainib Tali oma kogemustest.



Kuu aega ehk jaanuari lõpuni on Saarde valla, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja PKHK kodulehel võimalik täita kaugtöö uuringu küsimustikku.



“Püüame jõuda selgusele täpsemates Saarde valla, aga muudegi potentsiaalsete Voltveti kaugtöökeskusest huvitatud kohalike omavalitsuste nagu Surju ja Kõpu valla ning Mõisaküla linna elanike tööga seotud huvides,” selgitab Tali, kes kohapeal veab töökava Krista Staškevitšiga PKHKst.



Kui need huvid teada, saab teha järgmise sammu ehk otsustada, kas Voltvetis kujuneb traditsiooniline kaugtöökeskus või asetatakse rõhk mõisale, pargile, ajalooliselt põnevale kauni loodusega paigale.



“Kaugtöökeskus on kena juhuste kokkulangemine,” möönab PKHK Voltveti koolituskeskuse projektide koordinaator Piret Koorep, kes läinud sügisel pealinnas seminaril kuulis kaugtöökeskuste tutvustust.



“Praegu on järg selline, et esmatutvustus on meil kodulehel üleval,” selgitab Koorep. “Meie kutsel käisid kohapeal kaugtööühingu inimesed ja vaatasid ringi selle pilguga, et hea, kui Eestisse tekib kohti, kus kas puhkuse pikendusena saab kaugtöökeskuses töötada või omada reisivat tööharjumust või -vajadust ja minna teatud punktidesse, mis on koos teenustega kaardistatud, ja seal teatud tööosad täita ja edasi liikuda.”



Töötusest jagu


PKHK Voltveti koolituskeskusesse kavandatud teenused on printimine, lamineerimine, köitmine, arvuti kasutamine, samuti ruumide kasutamine koolituseks, seminarideks, kaugtööks ning tugiteenused nagu majutus ja toitlustus. Käimasoleva uuringu tulemusel võib teenuseid lisanduda.



“Eestis on loomulikult praegu selline “Hispaania tavaline” tööpuudus, aga peale selle on meil “Eesti tavaline” tööjõupuudus,” nendib Tali. “Kaugtöökeskus peakski aitama ja looma võimalused mõlemapidistele huvilistele ennast ja teineteist leida.”



Tali arvates on kaugtöökeskuse eelis tavalise kodus töötamisega võrreldes just see, et tullakse nagu tööle ja vajadusel saab tööaega ja kohalolu fikseerida.



Kuigi Voltveti kaugtöökeskus ei ole veel juriidiliselt vormistatud, töötab see sisuliselt, sest kohapeal häärberis on teenuste pakkumise võimalused olemas.



“Päris traditsiooniliseks kaugtöökeskuseks me ei kujune,” täpsustab Tali. “Kindlasti otsime firmat, mis oleks huvitatud enda satelliidibüroo avamisest Kilingi-Nõmmes, selles suhtes töö käib, aga “maale vanaema juurde sõitjatele” oleme juba avatud.”



Lahtiseletatult on satelliidibüroo näiteks mõne firma andmesisestajad, telefoniküsitlejad ja muud säärast, “maale vanaema juurde sõitjad” aga näiteks noored emad, kes saavad puhkuseaja möödapääsmatud tööülesanded täidetud alates e-posti kasutamisest kuni videokonverentside korraldamiseni. Nende tarvis mõeldakse Voltveti kaugtöökeskuses lastehoiulegi, et emad saaks rahulikult töösse süveneda.



Lapsehoiuteenus


“Kaugtöö eeldab üldjuhul arvutikasutusoskust ja sellist tööd, kus on vajalik arvuti kasutamine,” täpsustab Tali. “Äärmisel juhul tähendab see tööd, mida suurem osa ajast tehakse telefoni vahendusel, aga ikkagi arvutiga.”



Voltveti kaugtöökeskuse kujundamisel on ruumide kasutamise kõrval oluline asukoht, Pärnust lahutab seda vaid 40minutine autosõit, kohalik tõmbekeskus Kilingi-Nõmme on aga ajaliselt neli korda lähemal.



Kohalike võimaluste loomise kõrval võiks riik kaugtöökeskuse mõtte arendaja arvates teha tööandjatele selgitustööd, et töövõtja, kes töötab kodunt eemal, ei ole ajavaras. Kaugtöökeskus võimaldab oma koha leida töötutelgi ja tööjõupuuduses firmad saavad oma murele leevendust seda enam, et kodukohas suhteliselt mugavalt töötamine suurendab eelduste kohaselt töövõtja lojaalust. Loodud on kuus kaugtöökeskust, Tihemetsale lähim asub paarikümne kilomeetri kaugusel Abja-Paluojal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles