Maria talu jõulumaal palkseintega aida all valmistab naerusuine meister Marek Kõiv põhust jõulusokku, nagu see esivanemate ajal kombeks oli.
Õlgedest jõulusokk tekitab elevust
23. detsember 2009, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt võtab Marek paraja peotäie teraviljavarte sasi, pöörab selle keskkohast pooleks ja seob paelaga kokku. Üks kollakas jalg on valmis, aga neid on vaja kaheksa, et eluka põhust kere püsti jääks.
“Õlg on hea materjal, saab murda,” kostab meister, jännates põhu ja paelaga, kuni on aeg aidast korraks välja joosta, elukale puuokstest parajaid sarvi otsima.
Pärnust ligi 30 kilomeetri kaugusel Tõstamaa vallas Maria talus saavad lapsed jõulusokku meisterdada, reesõitu teha, rehetoas piparkooke kaunistada, jõuluvana postkontorist pühadetervitusi saata ja loomi-linde vaadata.
“Lapsed tulevad jõulusoku tegemise juures appi, tüdrukud vaidlevad, mis värvi nööriga soku kere siduda. Räägin siis neile, et vanasti ei olnud arvuteid ega mänguasju, vanemad meisterdasid ise oma lastele mänguasju ja kingitusi,” räägib Marek ja sätib vähenõudlikust materjalist, nagu põhk seda on, valminud kätetöö püsti.
Seda õlelooma vaadates on hea tuju tagatud.
Vanarahva jõulukommete hulka kuulus jõulusoku tegemine ja seejuures ei lepitud ainult õlgedest elukaga.
Kahejalgne jõulusokk kandis karvupidi kasukat, tema pea oli tehtud puust, kael kaetud lambanahatükkide või riidega. Sarved meisterdati puust või punuti, sabaks kasutati kasevihta.
Sellise soku pea ja saba kinnitati hobuselooga külge ning otsad seoti nööriga kokku. Jõulusokk mökitas ja puksis, tormas tarest taresse ja tema külaskäik tähendas vaid head, perele edu ja õnne toomist.
Kihnus valmistati puust noka või lõugadega jõulutönk puust või õlgedest, nii et naljahirmutis tembutas saarerahva hulgaski.
Mis aga puutub linnalähedasse Maria talusse, siis seal on peremees Enn Ranna jutu järgi avatud talvemaa, seda tänu taevaste lumemeistrite usinale tööle. Kellel huvi talu talviste tegemiste ja ree- või saanisõidu vastu, saab sellest lugeda talu kodulehelt.
Meister Marek aga ei teagi täpselt öelda, kui mitu ühises tegemise rõõmus valminud põhust jõulusokku on talust juba linna “kõndinud”.