Vastloodud politsei- ja piirivalveameti ambitsioonikas kava edastada meediaväljaannetele vaid olulist infot ähvardab jätta maakondade meediaväljaanded ning nende tarbijad infosulgu.
Politseiamet hoiab infot kinni
6. jaanuar 2010, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni möödunud aasta lõpuni läkitasid prefektuuride pressiesindajad igal hommikul kohalikele meediaväljaannetele ülevaate kõigist möödunud ööpäeval prefektuuri tööpiirkonnas registreeritud sündmustest. Nüüdseks on asutuse kommunikatsioonibüroo koosseisu vähenemisele viidates regioonipõhisest teavitamisest loobutud. Kuri- ja väärtegude info selekteeritakse välja Tallinnas ühendameti kommunikatsioonibüroos ning edastatakse ühtse teatena üle riigi.
Pisivargustega ei tülitata
Nii näiteks saab politsei- ja piirivalveameti eile läkitatud pressiteatest lugeda, et prefektuurides registreeriti möödunud ööpäeva jooksul kokku 93 avaldust ja teadet kuritegudest. Kahe viimase päeva olulisemate sündmustena on välja toodud üks Maardu kortermaja trepikojas toimunud kallaletung ning Tallinnas toimunud vägivaldne kilekotirööv.
Pärnu maakonna sündmuste kohta pole pressiteates kriimu ridagi. Ometigi üritas 1966. aastal sündinud meesterahvas esmaspäeval varastada Papiniidu tänaval asuvast kauplusest pooleliitrisesse pudelisse villitud viina ja kohvi. Varem oleks see info jõudnud toimetuseni ning ehk lehelugejatenigi.
“Küll mina otsisin seda röövi, mis ma saaks panna kirja Pärnust, või mõnda sellist head kaklust kuskilt Türilt – no ei olnud seda,” naeris politsei- ja piirivalveameti väliskommunikatsioonitalituse juht Tuuli Härson oma teadaannet kommenteerides. Just tema on inimene, kes otsustab siseministeeriumi teabeanalüüsi osakonnast laekunud andmete põhjal, mis väärib avalikustamist. “Mingid asjad jäävad teil kindlasti saamata,” sõnas ta.
Näiteks 31. detsembril saatis Lääne prefektuuri pressiesindaja Hedy Tammeleht teate, et 30. detsembril varastati Pärnus Niidupargi tänaval mobiiltelefon LG KP500. Härsoni kinnitusel säästetakse ajakirjanikke ning pressiesindajaid edaspidi selletaoliste teadete koostamisest ja lugemisest.
“Me ei keskendu enam väikestele pisivargustele ja muudele väikestele sündmustele, mis meediatoote tarbijatele mitte midagi ei anna, ” teatas Tammeleht. Andes mõista, et nüüd otsustab ühisameti kommunikatsioonibüroo, mis meediatarbijaid huvitada võiks ja mis mitte.
Küsida ikka võib
Härsoni selgitusel peaks uus süsteem säästma pressiesindajaid tülikast andmete kogumisest.
“Ega need andmed ei jookse mulle otse meili peale ju, ma pean andmebaasist neid sorteerima, andmeid juurde otsima, menetlejate käest küsima – see on suur töö, et see hommikuinfo kokku saada,” valgustas alates detsembrist üksinda kogu Lääne prefektuurist infot kogunud Tammeleht oma tööspetsiifikat.
Kokkuhoitud aja arvelt on nüüd pressiesindajatel Härsoni selgitusel mahti minna koos ajakirjanikuga piiripunkti tööd uudistama, korraldada kohtumine kohaliku politseijuhiga või tegelda süvitsi mõnd üldsust huvitava teemaga. “Kõik need tegevused parandavad meie pressitöö kvaliteeti ning peaks olema mõlemale osapoolele tulusam kui igapäevane kahe jalgrattakummi varguse üles lugemine,” usub Härson.
Härsoni sõnul on ajakirjanikel edaspidigi õigus küsida kohalikult politsei pressiesindajalt möödunud ööpäeva sündmuste ülevaadet, ent põhimõtteliselt nad seda infot otsida ning jagada ei soovi. Kui, siis ainult mingite eriliste päevade järel. “Kui me hakkame igapäevaselt seda infot andma, siis ei muutu nagu midagi ja me ei jõua eesmärgini,” pelgab Härson, et lehetoimetused hakkavad neilt iga päev detailset infot nõudma. Kas või kiusu pärast.
Minister, avita!
Tõepoolest, uus teavitussüsteem on maakondade ajalehed ärevile ajanud. Arupärimised on saadetud nii politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüdile kui siseminister Marko Pomerantsile.
Pomerants, kelle hinnangul ei tohiks ühegi reformi tulemusena teenus kannatada, lubas Küüdiga uue teavitamiskorra asjus aru pidada. “Siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti ühine põhimõte on see, et ajakirjandusele info andmine on üks neid ülesandeid, milles tuleb olla kiire ja usaldusväärne partner,” ütles Pomerants ajalehele Sakala.
Küüt kinnitas end mõistvat, et igasugune muutus võib tekitada nördimust, kuid kindlasti ei olevat nende eesmärk muutuda pealinnakeskseks ning jätta kõrvale maakondades elavate inimeste informeerimine nende kogukonnas toimuvast. “Saame väga hästi aru, et inimeste turvatunne sõltub sellest, kuivõrd nad on teadlikud oma kodu ümber aset leidvatest sündmustest, ja vahendame seda infot ka edaspidi,” sõnas ta. Andmata siiski lubadust, et teavitamissüsteem endiseks tagasi pööratakse.