Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2432351t1h7def.jpg)
Pärnu linnavolikogu homsel istungil on hääletusel Pärnu uus heakorraeeskiri, mis nõuab jõustumise korral linnakodanikelt endiselt tasuta kojamehetööd, reguleerib erakruntidel rohukõrre pikkust ja sunnib majaomanikke peale majanumbri ka tänavasilte korras hoidma.
Pärnu majaomanike seltsi juhataja kohusetäitja Naali-Marie Liivrand astus võitlusse Pärnu linnavolikoguga, et linn ei sunniks majaomanikke vastutama krundiga piirneva kõnnitee libeduse eest ega käsiks krundiomanikel aiaäärseid rohumaid niita.
"Ma olen tüdinud sellest, et eestlased on nii orjalikud," ütles Liivrand. "Samal ajal on ametnikud nii kavalad, et lükkavad omavalitsuse õlgadelt kohustuse tänavaid korras hoida majaomanike õlule. Ometi maksavad need maamaksu, mille eest võiks linn kojamehed palgata."
Liivrand ei vaidlusta majaomanike kohustust hoida korras oma krunt ja maja välisilme.
"See on loomulik, et majaomanik peab oma aia ja õue korras hoidma, maja ja lippaeda või planku värvima ega tohi segada naabrite elu," tunnistas Liivrand, kes on majaomanik Vana-Pärnus.
Liivrand saatis juba novembris Pärnu linnavolikogu kõigile kolmekümne kolmele liikmele koju küsimustiku kümne küsimusega.
Näiteks küsis Liivrand volikogu liikmetelt, kas sundkorras kohustuslik töö koormise näol üldkasutataval territooriumil on sunnitöö, karistus või auasi.
Kolmekümne kolmest linnavolikogu liikmest ainult üheksa vaevusid Pärnu majaomanike seltsi esindavale Liivrannale kirjalikult vastama.
Juristid vastamisi
Reformierakondlasest linnavolinik Väino Linde vastas Liivrannale, et ühiskondlikku tänavat sõidutee servani korras hoida on krundiomaniku kohustus. Sama meelt oli Koit Pikaro.
Seevastu Marika Laidna pidas tasuta kojamehetööd sunnitööks, nagu ka Johannes Kass, Silva Soll, Jüri Kukk ja Uno Mirme.
Ivo Kuusk vastas, et kõnnitee lumest puhtaks lükkamine, liivatamine ja tänavakraavide puhastamine on "ebameeldiv, kuid vajalik".
Opositsioonilisse Res Publicasse kuuluv Ahti Kõo jättis sellele küsimusele üldse vastamata. Küll aga hindas Kõo kui jurist kodanikke ühiskondlikule tööle sundiva heakorraeeskirja Eesti seadustele mittevastavaks.
Seevastu teine juristist volikogu liige Linde leidis selle Eesti seadustega kooskõlas olevaks. Mõlemad mehed on saanud juristidiplomi Tartu ülikoolist.
Nii Pärnu linnavolikogu esimees Margus Tammekivi kui ka tänavapühkimise küsimuses tolmu üles löönud Liivrand küsisid õiguskantsler Allar Jõksi arvamust. Mõlemad said vastuseks, et üldjoontes vastab eeskirja projekt seadusele. Ometi hoiatas õiguskantsler omavalitsust üksikjuhtude eest, kui krundipiiriga vahetult piirnev avalik territoorium osutub niivõrd suureks, et selle korrashoidmine käib kodanikule üle jõu.
Lisaks kirjutas õiguskantsler, et "kohalikul omavalitsusel ei ole volitust panna heakorraeeskirjaga isikutele kohustust hoida korras ühisveevärgi ja ühiskanalisatsioonisüsteemi kuuluvaid pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, isegi kui nimetatud seadmed asuvad kinnistuga vahetult piirneval territooriumil".
Välismaalased on süüdi
Praegune ja uus heakorraeeskiri sunnib aga krundiomanikke, labidavars peos, sõiduteeäärseid kraave puhastama isegi siis, kui omanikuks on muldvana eideke või lakitud küüntega harfimängija.
Mis puudub õiguskantsleri hoiatusse, et omavalitsus peab üksikjuhtudel kontrollima, kas kodaniku hooldada antud avalik territoorium liiga suureks ei osutu, siis selliseid näiteid polegi nii raske leida.
Näiteks üksik majavaldus linnaservas, mis asub sõiduteest sadakond meetrit eemal ja vahepeal laiutab roheline munitsipaal- või riigimaa. Heakorraeeskirja järgi peab majaomanik hea seisma selle eest, et rohi ei kasvaks kõrgemale 15 sentimeetrist. Sellise ühiskondliku ülesande täitmiseks peaks linnakodanik niiduktraktori ostma.
Ja mis saab Vallikäärus krunti omavast linnakodanikust, kui tal algab trepimademel avalik territoorium, mis tuleb Kalda, Lõuna ja Kuninga tänavani puhtaks kasida, Vallikäärus muru niita ja teerajad liivatada?
Siis pole linnavalitsusel enam suurema osa Vallikääru koristamisega mingit pistmist, kodanik koristab, ja kui mitte, nõuab linn koormisraha.
Uue heakorraeeskirjaga kaasas käivas seletuskirjas kirjutab Pärnu abilinnapea Eino-Jüri Laarmann avameelselt, kelle pärast see heakorraeeskirja muutmine üldse ette võeti. Need on välismaalased ja Eesti teiste linnade kodanikud, "kes kasutavad neile kuuluvat kinnisvara kaks-kolm kuud aastas".
Laarmanni seletuskirjast selgub, et andes võimaluse Pärnust talvel eemal viibivatele välismaalastele avalduse alusel tellida heakorratööd, muutub linn puhtamaks ja talvised kõnniteed vähem libedaiks. Pärnu põlisrahvas kasib oma aiaesised vanast harjumusest ise.
