Viis aastat on möödas kurikuulsast jaanuaritormist, mis ainuüksi Pärnus ligi 350 miljoni krooni eest kahju tekitas. Toona tabas loodusstiihia meid ootamatult, külvates segadust ja hirmu.
Priit Laos: Üleujutus meid ei üllata
13. jaanuar 2010, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis aastat on möödas kurikuulsast jaanuaritormist, mis ainuüksi Pärnus ligi 350 miljoni krooni eest kahju tekitas. Toona tabas loodusstiihia meid ootamatult, külvates segadust ja hirmu.
Lääne-Eesti päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Priit Laos,
mis on päästeteenistusest vaadates möödunud viie aasta jooksul muutunud, kas nüüd suudaksime looduse kapriisidele paremini vastu seista?
Selle ootamatuse taga oli see, et toona puudusid prognoosid. Praegu on meil väga tihe koostöö Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudiga, mis annab meile prognoose. Nii saame teada, mis meid lähitulevikus tabab. Ootamatult võiks meid tabada vaid tsunami, kui meie regioonis selliseid oleks.
Ometi ennustati ju 2005. aasta 9. jaanuarikski tugevat tuult ja veetaseme tõusu.
Tõepoolest, teadmine, et vesi tõuseb Pärnus kolm meetrit üle Balti keskmise taseme, ei anna mitte midagi, kui ei ole inimesi, kes teavad, mis selle kolme meetriga kaasneb ja mida peab tegema hakkama.
Kõige suurem asi ongi see, et inimesed ja reageerivad ametkonnad hakkasid ise uskuma, et sellised asjad nagu üleujutused ja keeristormid on Eestis võimalikud.
Nüüd siis teame. Kas päästeteenistusel aga piisab teadmisi, kuidas sellisel juhul käituda, ja jagub masinaid teadmiste rakendamiseks?
Päästeteenistus on osalenud viimastel aastatel Euroopa Liidu projektides, sest ELis on üleujutustega tegelemine ja eelkõige üleujutusriskidest rääkimine saanud väga oluliseks. Osalesime 2009. aastal Hollandis üleujutuse suurõppuse ettevalmistamisel ja õppusel oma päästemeekonna ja ekspertidega.
Lääne-Eesti päästekeskuse spetsialistid on Baltic Flood Combati projekti eestvedajad. See on Eesti, Läti ja Leedu ühine pumpamisega üleujutuse vastu võitlemise meeskond.
Need pumbad on spetsiaalselt soetatud selleks, et suuri veekogusid pumbata väga pikkade vahemaade taha. See võib tähendada nii keldrite kui lausa piirkondade tühjakspumpamist. Igas Balti riigis asub üks pump ja selle kasutamiseks koolitatud meeskond. Meie pump on juba olemas, aga meeste koolitamine veel käib.
Moodustatud on Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon. Vähemalt neli korda aastas kooskäiv nõukoda, kus arutatakse hädaolukordadeks valmisolekut. Arendamisel on ühtne raadiosidesüsteem, mis kriisiolukorras võimaldab päästeteenistusel, politseil ja muudel seotud ametkondadel omavahel sidet pidada. Samuti on arendatud elanike teavitamise süsteeme.
Viimastel aastatel on päästeteenistus jõudsalt uusi autosid soetanud. Nii põhi- kui paakautosid. Meil on uus redelauto, juhtimisautod. Enamasti on kasutusel nelikveolised päästemasinad.
Koostöölepe on sõlmitud Kaitseliiduga. Nende masinapark koosneb suurtest maastikusõidukitest, millel ei ole kergesti rikki minevaid süsteeme peal. Nad suudavad sõita igal pool, päästekeskusel praegu selline masinapark puudub.
Kas ei ole nii, et te kulutate suurõnnetuseks valmistumisele rohkem raha, kui õnnetus ise võiks kahju tekitada?
Seda muret ei ole, sest suurõnnetused tekitavad rahaliselt niivõrd suurt kahju, et need summad ei ole võrreldavad isegi suurusjärkudes. Me kulutame nii palju, kui meil on võimalik, aga kahju, mis meid võib tabada, on ikkagi kordades suurem.
Kui midagi teha, siis pigem teha juba natuke rohkem, kui jätta midagi tegemata ja pärast kannatada. Meie eesmärk on kaitsta elanikke ja tahaksime selleks valmis olla.
Me ei saa elada teadmises, et kohe-kohe midagi juhtub. Aga selge on see, et pärast 2005. aastat ei ole päästjate mõttemaailm enam kunagi samasugune kui enne seda.