Näib, et Eesti majanduse kiire taastumise sümbolmudelid V/W/U kadusid lootusetult möödunud aasta masusse.
Ülo Ennuste: Eesti majandusrada läheneb L-kujule (L nagu Läti)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga 9. detsembri 2009 kommentaarist kolmanda kvartali maksebilansi kohta loeme: “Kapitali netoväljavool jätkus ka III kvartalis, seekord üsna arvestatavas mahus ehk ligi 10 miljardi krooni ulatuses. Kapitali netoväljavool toimus nii otse-, portfelli- kui muude investeeringutena.”
Jääb lisada, et kapitali netoväljavool jätkus kolmandat kvartalit järjest nagu enam-vähem Lätiski.
See tähendab ilmselt, et Eesti majanduspotentsiaal hakkas mullu tugevasti langema.
Eesti uus ”netovälislaenuandja” ehk rahvusvahelise doonori roll ilmselt ei võimalda lähiaastatel mingit järsku tõusu 2007. tasemeni.
Viimasena väidetut toetab möödunud aasta kurb töötuse tõus (suures osas tingitud eelarvekärbetest), mis koos tööjõu pagemisega lõi kümnetes miljardites käärid sisse mullusesse rahvatulusse ja mille ravimine on uuel aastal meie erandliku majanduspoliitika jätkumisel võimatu.
Üha enam ähmastub Eesti majandusele Maastrichti kriteeriumide poliitinterpretatsioonide ruum: asjatundjatel ei ole üldse võimalik aru saada (näiteks Almunia ei vastanud), mida lõppude lõpuks tähendab Eesti puhul ”hindade jätkusuutlikkuse” nõue.
Inflatsioon on üks asi, aga hindade tõus ja stabiilsus hoopis teine, sest inflatsiooni sisse ei arvestata näiteks elamispinna turuhinna muutusi, meie statistikud ei võta arvesse kodumajapidamiste vedelkütuste hinnatõusugi.
Neile, kelle arvates L-areng peagi uppi lendab, võiks öelda, et komplekstasandil – rahvatulu ja jätkusuutlikkus – suundus Eesti suure tõenäosusega teisest kvadrandist kolmandasse (kahanev tulu ja taanduv potentsiaal).
Mingit adekvaatsust ei ole Eesti majandusega enam pidevatel tsüklilistel mudelitel, need tuleb asendada katkeva raja/struktuuriga mudelitega (Economist prognoosib erakordseid valimisi).
Seega võib-olla isegi katastroofiteooria mudelitega, mis praegu näikse kõige mugavamalt sobituma Läti sotsiaal-, majandus- ja poliitilisse süsteemi.