/nginx/o/2013/10/04/2433191t1hd410.jpg)
Möödunud pühapäeval kogunesid Pärnu katoliiklased leinamissale, et mälestada laupäeval surnud paavst Johannes Paulus II-t, kes võitis sadade miljonite usklike poolehoiu kui kaastundlik ning rahuarmastav kirikupea.
Pärnus Karusselli 27 roomakatoliku kiriku Püha Apostel Johannese koguduse majas viiakse kord nädalas - pühapäeviti läbi jumalateenistust.
Viiendat aastat on siin preester isa Alfonso Di Giovanni, kes nädal aega on nüüd viibinud oma pere juures Itaalias. Di tema nimes märgib aadlitiitlit ning preester ise saabub koguduse juurde nädala pärast, tuues kaasa uudiseid Vatikanist.
Pärnu kogudusel on ligikaudu 40 liiget. Läinud pühapäevalgi kogunesid nad traditsiooniliselt kell 12 pühale leinamissale, et mälestada laupäeval surnud kirikupead paavst Johannes Paulus II-t.
30 aastat Pärnus elanud poolatar, katoliiklane Josefa Kotkas lausus, et paavst oli eelkõige väga hea inimene.
"Poolas jumaldatakse teda. Poolakad oleksid kindlasti tahtnud, et paavst maetaks Krakowisse kuningate kõrvale. Püha isa soov oli aga, et tema põrm puhkaks Vatikanis teiste paavstide kõrval," rääkis pensionär Josefa Kotkas. Tema sõnade kohaselt armastasid usklikud paavsti just lihtsuse pärast.
"Me teadsime, et ta armastas vaest rahvast, neid, kes vajasid abi. Suhtles alandatute ja solvatutega. Sellega võitis ta miljonite usklike poolehoiu. Ei teagi, kuidas saame temata elada," pihtis naine.
Poolatar meenutas, et paavst andestas mehele, kes teda tulistas. Kotkas pidas Johannes Pauluse teeneks Poola veretut iseseisvumist nõukogude korra lagunedes.
Josefa abikaasa Neeme Kotkas oli vene õigeusku, kuid külastades Josefa kodumaad, pühitses preester mehe tema enda soovil katoliiklaseks. Abikaasa arvates on Neeme seda meelt, et jumal on nagunii üks, ole sa õigeusklik või katoliiklane. Pere viibis Tallinnas Raekoja platsilgi, kui Johannes Paulus II külastas 1993. aastal Eestit. Ülehomme jälgivad kaasad paavsti matuseid televisiooni vahendusel.
Josefa Kotkas kinnitas, et Poola on väga usklik maa, seal elab suur ja uhke rahvas ning nende südametest usku juba naljalt välja ei roogi, ehkki kommunistid seda üritasid.
"Palvetan heade ja halbade, tuttavate ning võõraste inimeste pärast. Usk hoiab hinge elus, selleta oleksin null," lausus Kotkas.
Katoliiklased meenutasid hea sõnaga aastaid Pärnu kogudust juhtinud Rein Õunapuud, kes vallanud vabalt nii saksa, prantsuse, itaalia kui vene keelt ning Josefa sõnutsi rääkinud aktsendita poola keeltki, ent nüüd elab Saksamaal.