“Muusika puhastab inimese hinge,” usub helilooja Veljo Tormis, kelle 75 aasta juubeli auks toimub Pärnu kontserdimajas täna kell 19 kontsert.
Maestro ei või õnneta elada
13. august 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tormis tunnistab, et ega ta suur sünnipäevapidaja ole. “Ma ei solva kedagi, loodan, kui ütlen, et ma ei armasta juubeleid. Ma ei sõltu neist. Pole vahet, kas olla 25, 35 või 75. Ma armastan kontserte,” lausub maestro. “Autorile on iga kontsert oluline. See annab tunde, et sinu teoseid on vaja.”
Eestlasele tähendab Tormise looming midagi enamat kui nauditavaid vokaalpalasid.
Helilooja möönab, et on alati kodumaad kalliks pidanud, see hoiak on talle lapsepõlvekodunt kaasa antud. “Minu lapsepõlv jääb 1930ndatesse, olin kümneaastane, kui valitsus vahetus. Eesti lipp ja hümn on mulle alati pühad olnud, kuni tänaseni,” tõdeb Tormis.
Viimased tosin aastat on maestro abikaasaga puhanud igal suvel sanatooriumis Tervis.
Veljo Tormise sünnipäevale pühendatud kontsert “Ei või õnneta elada” algab Pärnu kontserdimajas täna kell 19.
Kontserdil esitavad sünnipäevalapse loomingut Tallinna kammerkoor, Eesti Televisiooni tütarlastekoor, Estonia seltsi segakoor, Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor, Tartu ülikooli kammerkoor ja osalt võõrustaja rollis Pärnu kammerkoor.
Helilooja meeskooriloomingu tähtteoseid laulab Eesti rahvusmeeskoor Ants Sootsi juhatusel ja kammerlikumat meeleolu toob Tormise soololauludega kavva sopran Aile Asszonyi pianist Helin Kapteniga.
Kontserdil kõlab samuti Tormise kindlasti üldtuntuim meloodia, süit filmist “Kevade”, mille kannab ette Pärnu linnaorkester. Hea muusika nautimise kõrval saavad kontserdikülalised avaldada maestrole tänu ja edastada õnnesoove, jättes mõne luulerea või mõtte just selleks puhuks avatud heade soovide märssi.
Helilooja palus juubeli lähenedes kõigil, kes teda õnnitleda soovivad, kanda lillede ja kingituste raha hoopis temanimelisse rahvusliku koorimuusika väärtustamiseks loodud fondi. Pärnu linnavalitsus eraldas sel puhul fondi 2500 krooni.