Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2435141t1h0f57.jpg)
Värvide kokkusobitamise kohta on küll värviteooriad, aga standardlahendusi siiski ei leidu, kõik sõltub inimese maitse-eelistusest, moest ja ruumist, kinnitab sisekujundaja Diana Vällo.
Remonti alustades või uut kodu ehitades valdab paljusid soov teha midagi omapärast, kasutada senisest teistsuguseid värvilahendusi. Tegutsema asudes tihtipeale õhin jahtub, sest selgub, et kas teadmistest või julgusest jääb puudu.
Vällo soovitab juhinduda oma maitse-eelistusest. “Loomulikult on värvide kokkusobitamisest olemas teooriad, aga mingeid kindlaid standardlahendusi siiski ei ole. See, milline värv millisesse ruumi valida, sõltub ikka inimese eelistustest, natuke moest, konkreetsest ruumist ja veel mitmest pisiasjast.”
Lähtuda tuleks endast
Enne poodi värvi järele tormamist tasub mõelda. Kui näiteks osa maja on külmades toonides, siis kas seada see eesmärgiks kogu kodu puhul või tasuks teises majapooles proovida soojemaid toone? Jälgida tuleks sedagi, millised ruumid millises ilmakaares asuvad. Ehk on mõttekas põhjapoolsetes ruumides sooje toone kasutada?
Vällo vastab küsimusele, kas mittespetsialistidele on pakkuda mingitki rusikareeglit, millest lähtuda enne kodu pintseldama asumist, et ainuke reegel on: “Ära kasuta värvitoone, mille keskel sa ennast hästi ei tunne!”
Disaineri sõnutsi võiks värvikombinatsioonide loomisel lähtuda juba olemasoleva mööbli ja muude esemete toonist. “Ruumis ei ole ainult seinad ja põrand, vaid ka mööbel, vaibad, tekstiilid ja veel igasuguseid asju. Kui ruumis on palju nipsasjakesi, tuleks valida rahulikum taust, et esemeid esile tuua.”
Neil, kes soovivad koju võimalikult vähe mööblit, soovitab Vällo julgemalt värvidega ümber käia: katta seinu kas või seinamaalingutega, kasutada dekoratiivvärvimise tehnikaid.
“Värvitoone peaks valima just sellises valguses, milles neid kasutama hakatakse,“ rõhutab disainer. Kui poes on näiteks päevavalguslambid, võib nende valguses üks ja sama toon paista ühtemoodi, koduses hõõglambivalguses teistmoodi, selgitab ta. Samuti peaks värvikaardi järgi tooni valides meeles pidama, et tume toon pisikesel näidisel mõjub seina peal hoopis heledamana ning väikesel näidisel hele värvitoon tumedamana.
Sisekujunduses võiks järgida reeglit, et põhjapoolsetes ruumides tuleks vältida liiga külmi toone ning lõunapoolsetes liialt sooje. Eriti kehtib see just väikeste ruumide puhul. Avarate ja valgusküllaste ruumide puhul võib sellest mööda vaadata.
Üliintensiivseid värvitoone peaks väikestes ruumides väga läbimõeldult kasutama, sest need võivad suurte pindadena mõjuda pealetükkivalt, annab Vällo nõu. Ta soovitab arvestada sellega, et päikesevalgus ja hõõglamp toovad esile soojad ehk kollased ja punased toonid, halogeenlambid seevastu just külmemad ehk sinised toonid.
Värvid mõjutavad meid
Vällo ütleb, et põhjus, miks me eelistame ühtesid toone teistele, on pigem alateadvuses, kuid värvid avaldavad meile siiski mõju.
“Kui mõni väidab, et teda värvid ei mõjuta, siis punane on küll selline värv, mis kindlasti peaks igaühele mingisugust mõju avaldama. Olenevalt inimesest, punane kas ärritab või mõjub positiivselt, näiteks muudab energilisemaks. Kes on parajasti halvas tujus, peaks punast vältima,” kinnitab Vällo.
Disainer ütleb, et sinine on jällegi väga rahustav toon, muudab isegi inimese liigutused aeglasemaks. Kollased ja oranžid toonid sobivat eelkõige neile, kes on pisut masenduses, sest heledad soojad toonid tegevat rõõmsamaks.
Vällo soovitab arvestada värvitoonide valikul nende omavahelise mõjuga. “Näiteks hall on hea toon kas taustaks või eri toonide sidumiseks, aga sellisel juhul ei ole hall kunagi puhas toon. Kui halli kõrval on näiteks punane, on hallil rohekas varjund. Seega, hall võtab alati enda kõrval asuva värvi vastandvärvi varjundi.”
Tervis ja värvid
Kodule sisekujundust valides tuleks lähtuda oma tervisestki ja tunda tooteid.
Vällo märgib, et kindlasti ei sobi vinüültapeedid allergikutele ja tundlikematel inimestel võivad need esile kutsuda ärritusnähte. Samuti võib vinüültapeet takistada puitseinte õhuvahetust, sest see ei ole hingav materjal.
Värvid jagatakse vesialuselisteks ja lahustipõhisteks. Üldjuhul sisaldavad ka vesialuselised värvid vähesel määral lahusteid nagu propüleenglükool ja võivad inimestel, kellel on tihedam kokkupuude värvidega, põhjustada tundlikkust ja hingamisteede ärritust.
“Siiski ei ole need tervisele nii ohtlikud kui lahustipõhistes värvides kasutatavad lahustid nagu lakibensiin. Kui tegemist on vesialuselise lahustivaba värviga (mitte segi ajada vesialuselise värviga), on see täiesti ohutu ning värvi kuivamisel lendub keskkonda ainult aurustuv vesi,” räägib Vällo.
Kodu sisekujundust tehes peaks mõtlema puhastamiselegi. “Mida läikivam on värvitud pind, seda puhastatavam see on. Mida matim pind, seda poorsem ja kergemini määrduv,” annab Vällo juhise, kuid lisab, et matt värv jällegi hingab paremini.
Vällo soovitab värvi valima minnes selgeks teha, millist koormust peab värv taluma. Matid värvid sobivad eelkõige magamis- ja elutuppa. Mida suurema kulumiskoormusega ruum, näiteks esik, köök või vannituba, seda pesemiskindlamat ja kõrgema läikeastmega värvi tuleks kasutada.