Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2435249t1hbfca.jpg)
Kuigi skulptor Amandus Adamsoni 150. sünniaastapäeva oli võimalik Pärnus märkida suurejooneliselt tema hauale Alevi II kalmistul büsti paigaldamisega, jättis muinsuskaitseameti otsus selle mõtte teadmata ajaks stoppama.
Muinsuskaitseameti kollektiivse kooskõlastamise komisjon istus koos 4. augustil. Nõupidamise protokolli järgi tutvustas muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Tarvi Sits seitsmele kohalolnule “pöördumist paigaldada kalmistule 215 sentimeetri kõrgune sammas büstiga”.
Tutvustuse järel ei pidanud komisjon pakutud asukohta büsti paigaldamiseks sobivaks, sest tegemist on kalmistuga. Ühtlasi leiti, et kõrge hauasamba püstitamine Vabadussõja monumendi vahetusse lähedusse ei ole miljööliselt sobiv. Samal ajal toetas komisjon mõtet paigaldada Amandus Adamsonile Pärnusse büst ja soovitas leida sellele sobivam asukoht.
Vähemalt infotahvel
Pöördumisele, millele Sits muinsuskaitseameti komisjonis tugines, oli alla kirjutanud mõtte üks algatajaid, Tori kiriku taastajate ühenduse esimees ja Pärnu linnavolikogu liige Jüri Kask. Rühm muinsuskaitse-, ajaloo- ja kultuurihuvilisi inimesi oli juba jüripäeval tutvunud professor Mati Karmini kavandatud kujur Adamsoni klassikalises stiilis büsti maketiga.
Varakevadest on saanud varasügis, kuid Eesti ühe suurmehe, Pärnusse maetud skulptori sünniaastapäeva tähistamine möödub 12. novembril kuju avamata.
“Põhimõte on selles, et tahame Adamsoni kui kujurit ja isiksust tuua esiplaanile,” väidab Kask. Nentides, et see projekt on tänavu lastud allavett ja nüüd ei jäägi üle muud kui “sada viiskümmend üks”. Sellel aastal tuleb algatusrühmal piirduda juba trükivalmis ümbrikuga, mille on kavandanud kunstnik Vello Paluoja.
“See on meie kord, et komisjonist käivad läbi sellised tööprojektid, Alevi II kalmistu on muinsuskaitse all,” mainib Sits, kes peale büsti kavandi näitas Tallinnas enda tehtud fotosid muinsuskaitsealuselt Alevi II kalmistult, et võrrelda erinevate nurkade alt, kuidas seal miski paikneb.
Komisjoni ühe liikme, ajaloomälestiste peainspektori Ilme Mäesalu sõnul on Eestis väga erandlikel kordadel kalmistutele paigaldatud monument või büst. “See oli põhiline argument, teine oli konkreetne koht, kus kavandatud büst oleks rikkunud ansambli,” selgitab Sits. “Erandit teha ei ole põhjust, lähtudes sellest, et Adamsoni haud on ju tähistatud.”
Tori kiriku taastajate ühendus ei ole ametnike arvamusega päri, võimalik on arutelu jätkumine. Sits möönab, et otsida tuleks Adamsoni büstile alternatiivne asukoht või tulla ise kohale ja põhjendada, kaasata ekspert.
“Monumendi kui sellise poolt olen ma kahe käega, aga võib-olla peaks kalmistul olema infotahvel, toomaks paremini välja see, et sellesama Vabadussõja monumendi autor puhkab seal kõrval, ja see on erandlik,” arutleb Sits.
Ümarlaud ootab
“Mina ise olen mälestusmärgi püstitamist Amandus Adamsoni hauale igati pooldanud,” kinnitab Eesti muinsuskaitse seltsi esimees Priit Herodes. Lisades, et tal on raske mõista, miks komisjon tunnistas büsti paigaldamise hauale sobimatuks põhjendusega, et tegemist on kalmistuga.
Herodes ei usu, et kavandatav sammas mingilgi määral Vabadussõja mälestusmärgi vaadeldavust ja mõju kahjustaks. Võib-olla tasuks valmistada Karmini kavandatud büstist loomusuuruses makett ja selle abil kavandatu miljöösse sobivust kontrollida, pakub ta.
Ajaloolane Eduard Rajari nendib, et 1960. aastatel valminud Adamsoni hauakivi ei ole just kõige väärikam mälestusmärk Eesti skulptuurile aluse panijale ja peale Weizenbergi ikkagi teisele suurkujule üle-eelmisest sajandist.
Vabadussõja monumendi kujud modelleeris Adamson oma pere liikmete järgi ning pidas seda ise parimaks tööks. Monumendi taastas Ekke Väli. Nagu ütleb Rajari: see on adamsonlik, aga igal skulptoril on oma käekiri.
“Samal ajal, kui kaasaegne skulptor, nagu seda on Mati Karmin, teeb Adamsonist skulptuuri, siis kas akadeemik jääks sellega rahule, kas ta võtaks selle endale hauamonumendiks,” arutleb Rajari, kelle arvates on tegemist eetilise dilemmaga.
Rajari käis taas Alevi II kalmistul ning arvab, et kavandatud büst jääb Riia maantee poolt vaadates Vabadussõja monumendi kõrvale justkui pulk.
“Praegu on Adamsoni haual otsekui üksik pikali kukkunud kivi, mind see ei rahulda ja selles suhtes olen nõus nende meestega, kes tahaksid seal midagi tõsist teha, aga kuidas teha, seda tuleb veel arutada,” ütleb Rajari.
Pärnu linnakunstnik Janno Poopuu on päri, et Adamson on nii tähtis skulptor, et tema büst võiks olla linnaruumi paigutatud kohta, kus seda saab käia vaatamas rohkem inimesi kui kalmistul.
“Peaks ehk Adamsoni haua kujundusega midagi ette võtma, seda võiks küll novembriks teha,” leiab Poopuu.
