/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
Pärnu linnavalitsuse struktuuriüksustel seisab ees raske ülesanne: vähendada järgmise kahe nädalaga linnaeelarve mahtu 30 miljoni krooni võrra, samal ajal kui just saadi hakkama kümne miljoni kroonise eelarvekärpega, mis ebameeldivalt riivas sotsiaaltoetuste süsteemi, bussiliiklust, linnaametnike ja allasutuste töötajate palku, isegi tänavate valgustamist.
Rahandust kureeriva abilinnapea Annely Akkermanni (IRL) arvates jääb meeleheitlikust kokkuhoiupoliitkast väheks, et korvata kesk- ja reformierakondliku linnavõimu prassivast valitsemisstiilist tulenenud võlakoormat riigilt saneerimistoetust palumata ja rahandusministeeriumi otsese kontrolli alla laskumata.
Siis toimub linnavalitsuse istung, mis saadab teisele lugemisele linnaeelarve, mida on vähendatud 30 miljoni krooni võrra, võrreldes esimesel lugemisel olnud eelarveprojektiga. See tähendab, et prognoositavaid tulusid tuleks vähendada 30 miljoni krooni võrra ja niisama palju selleks aastaks ette nähtud kulusidki.
Rahanduse abilinnapeana ma ei saa öelda kultuuri, hariduse või majanduse inimestele, kust saab ja kust enam tõesti ei ole võimalik raha vähemaks võtta. Linnavalitsuse osakonnad peavad ise otsustama, kuidas teha kultuuri, juhtida hariduselu ja linna majandust selle raha eest, mis maksumaksjad meile maksavad.
Samal ajal ei saa me lubada eelarvest välja kirjutada 24 miljonit krooni, mis lähevad europrojektide kohustuslikuks kaasrahastamiseks, ega 11 miljonit laenukoorma kergendamiseks. Kui meil sel moel õnnestuks eelarvet kärpida, saadaksin küll rahandusministeeriumisse teate, et nad annaksid Pärnule aega kaks aastat maksedefitsiidi neutraliseerimiseks, ja me ei paluks riigilt rahalist abi.
Me saime jaanuaris Nordea pangast 50 miljonit krooni arvelduskrediiti. Seda targalt kasutades saaksime kogunenud makse- ja arvevõlad aja jooksul iseseisvalt ära maksta. Maksime juba ära 11 miljonit krooni maksuvõlga, nii et ühte koormat meil enam ei ole. Arvelduskrediidi abiga saame katta jooksvaid kulusid ja tasapisi raha kogudes võlgu elatud arved pikkamisi tasuda.
Teine võimalus on, et rahandusministeerium käsib meil kohe kõik arved tasuda. Seda raha me käesoleva aastaga koguda ei suuda ja siis me riigi abita läbi ei saa.
Esimene tagasimakse on Sampo pangale 1. veebruaril, kuid meil on luba seda laenu pikendada kahe aasta võrra, mis annabki arvelduskrediidi kõrval võimaluse siluda arveid. Muude laenude tagasimaksmise katsume lükata samuti hilisemale ajale. Aga me loodame neid laene tagasi maksta linnavara müügistki. Ja ma arvan, et aastast 2012 hakkab eelarve tulude pool uuesti kasvama.
Kui saaksime riigilt rahaabi, peaksime hakkama kõiki makseid, mis ei ole miinimumkulude katmine või võlgade maksmine, kooskõlastama rahandusministeeriumiga. Aga et linn areneks, tuleb mingi investeerimisvõimekus säilitada. Kui nüüd õnnestuks kokku hoida 30 miljonit, jääks linnaeelarvesse 569 miljonit krooni, millest 24 miljonit oleks investeeringuteks, et jätkata meile lubatud europrojektidega ja kasutada euroliidu tagastamatut abi. Seda on praegu võimalik teha veel 2013. aastani. Sellest loobumine tähendaks Pärnule ligikaudu 150 miljonit krooni, mis jääb linna arengusse investeerimata.
Kui läheksime riikliku saneerimise alla, kästakse meil see raha laenudeks maksta, et liikuda lähemale seadusega kehtestatud laenude ülempiirile, mis on 60 protsenti eelarve tuludest. Meil on see praegu koos Koolide Sihtasutuse laenukoormaga üle 80 protsendi ja eelarve kahanedes tõuseb see veel.
Just meile väga halb eelarve tulude ja laenukoorma suhtarv sunnib meid kõnelema linnavara, sealhulgas sanatooriumide müümisest, sest nimelt laenukoorem ähvardab meie europrojekte ning on rahandusministeeriumile pinnuks silmas, kui jutuks tuleb Pärnu eelarve- ja laenupoliitika.
Sellest meie kokkuhoidlikkus ja pealesunnitud väga ebapopulaarsed otsused. Tahan veel öelda, et kui me palume riigilt rahalist abi, on üks esimesi asju, mida rahandusministeerium meilt ilmselt nõuaks, jätta maksmata kogu sotsiaalabiraha, mida riigi seadused otseselt ette ei kirjuta. Need otsused tehtaks nii või teisiti. See on meie eelkäijate ülejõu elamise tagajärg.