Viljandlane süüdistab tanklat kinnipidamises

Andris Tammela
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Laki tänaval asuva Dio tankla juhataja võttis eksituse omaks, pole viljandlasest pettunud kliendile Silver Leppikule veel kahjutasu makstud.
Kuigi Laki tänaval asuva Dio tankla juhataja võttis eksituse omaks, pole viljandlasest pettunud kliendile Silver Leppikule veel kahjutasu makstud. Foto: parnupostimees.ee

Viljandis elav mees nõudis Pärnu tanklalt enda alusetu kinnipidamise eest 3000 krooni kahjutasu, tankla juhataja sõnutsi on tegu lihtsalt pretensioonika kliendiga.

Suvepealinnas asju ajanud viljandlane Silver Leppik otsustas eelmisel reedel pärast kella 22 tankida oma autot Pärnus Laki tänaval Dio bensiinijaamas.

Et sel kellaajal kehtib tanklas nõue: esmalt maksa, siis tangi, küsis Leppik teenindajalt kütust 80 krooni eest.

Haruldane probleem

Tankimisel juhtus aga haruldane õnnetus: tankur ei jäänud seisma ning Leppiku auto paaki voolas 80 krooni asemel kütust 251 krooni eest.

Laki tänava Dio tankla juhataja Roman Uibo väitel juhtus neil selline apsakas teist korda viie aasta jooksul.

Leppikul oli enda jutu järgi küll kaasas 500 krooni, ent mees ei soovinud enne pikale koduteele asumist kogu kaasas olevat raha Pärnu tanklas ära kulutada, sest tal ei ole pangakaarti. Pealegi oli Leppikul plaanis Viljandis sõbra sünnipäevale minna ning kingituse ostmiseks läinuks samuti raha vaja.

Leppik palus teenindajalt firma konto numbrit, et koju jõudes puuduv summa üle kanda. “Ma ei öelnud kordagi, et ma ei kavatse ületangitu eest maksta,” kinnitas Leppik. “Lihtsalt ma ei tahtnud kogu sularaha võõras linnas ära kulutada. Ära minna ei saanud, siis oleks võinud politseiga sekeldusi tulla.”

Arusaamatuse lahendamine venis viljandlase sõnutsi 45 minutit.

“Müüja palus mul laupäeval maksma tulla ja pakkus muid variante välja, aga ma üritasin talle seletada, et ma elan Viljandis ja ainus võimalus on raha üle kanda,” rääkis Leppik. “Edasi helistas kassiir juhatajale ja vist ka koju, et kontonumbrit saada. Kõige rohkem häiris mind, et selle asemel et minu probleem ära lahendada, võttis teenindaja teisi kliente vahele.”

Kolmveerandtunni lõpuks õnnestunud teenindajal hankida oma isikliku pangakonto number ja Viljandisse jõudes kandis Leppik puuduva 171 krooni üle.

Tankla juhataja Uibo palus Leppikult vabandust, ent väitis, et osa 45 minutist kulus hoopis sellele, et Leppik elas ennast tanklas välja.

“Esimesed 15 minutit üritas operaator kliendile selgeks teha, et firmal puudub konto, kuhu raha üle kanda, ja pakkus alternatiive,” rääkis Uibo. “15 minutit arutas operaator minuga probleemi ja viimase veerandtunni elas klient ennast lihtsalt välja. Viivitus tekkis inimese pahandamisest, mitte meie veast.”

“Juhataja valetab,” teatas Leppik. “Müüja isegi naeratas, kui ma head õhtut soovisin. Mis väljaelamisest ta räägib?”

Kuigi tanklal on vastav varustus, et õnnetuse korral liigne kütus auto paagist välja pumbata, ei tulnud meeste kinnitusel selline variant üldse jutuks.

Nõudis 3000 krooni kahjutasu

Leppik ja Uibo suhtlesid omavahel telefoni teel laupäeval ja esmaspäeval, et juhtunule lahendus leida. Et tankla oli tankuri elektroonilises veas süüdi, pakkus Uibo esmaspäeval, et klient võib saada kahjutasuks ületangitud kütuse.

“Mul oli selle eest juba makstud,” põhjendas Leppik. “Põhiline on see, et mind hoiti alusetult 45 minutit kinni. Tankla võiks maksta mulle kahjutasu 3000 krooni.”

Uibo keeldus hüvitist maksmast.

“Kohe näha, et inimene on pretensioonikas ja üritab tekkinud olukorraga raha teenida,” märkis tankla juhataja. “Me ei ole sellega nõus. Las see olla teistele teenindajatele hoiatuseks, milliste klientidega me peame suhtlema.”

Tartu ülikooli Pärnu kolledži dotsent, klienditeeninduse nõustaja Heli Toomani hinnangul käitus tankla probleemi lahendamisel valesti.

“Pole olemas pretensioonikaid, lolle ega muidu halbu kliente,” toonitas Tooman. “On rasked olukorrad, mille lahendamiseks peab firma valmis olema. Tankla töötajad polnud probleemi lahendamiseks valmis. See on Eestis väga tüüpiline, et enda eest seisev klient tembeldatakse kohe pretensioonikaks. ”

Toomani sõnutsi tuleks sellised situatsioonid firmas läbi mõelda, et teenindaja oskaks vajadusel õigesti käituda ega raiskaks kliendi aega. Õiglase kahjutasu suurust ei osanud Tooman öelda. “Soliidne firma maksaks mingi hüvitise,” leidis ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles