Oissaare küla trügib tagasi kaardile

Silvia Paluoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illi talu perenaine Aime Illi rääkis koduõues käo kukkumise saatel, et külas on palju noori ja Oissaareks kutsutakse vana talukohta. Praegu on siin kõik kokku veel Kanaküla. 

Henn Soodla
Illi talu perenaine Aime Illi rääkis koduõues käo kukkumise saatel, et külas on palju noori ja Oissaareks kutsutakse vana talukohta. Praegu on siin kõik kokku veel Kanaküla. Henn Soodla Foto: parnupostimees.ee

Kanaküla laante keskel tahab omaette külaks tagasi paarikümne elanikuga Oissaare, mis kadus kaardilt külade ühendamise ajal, taotluse poolt on Saarde vallavolikogugi.

“Kanakülaga me hästi ei sobi, see ei ole meie tõmbekeskus, käime välja Kilingi-Nõmme poole,” põhjendas külaelanike soovi RMK Kilingi abimetsaülem Ivo Arumäe, kes peab Karulaane talu.

“Kanakülla on siit seitse kilomeetrit, oma autoga saab välja ja kaubaauto käib meil korra nädalas, esmaspäeviti,” kõneles üks põliselanikke, Illi talu perenaine Aime Illi.

Sügisest kevadeni vurab metsavahelist kruusateed külast läbi kaalikakollane väike PAZ-buss, mis viib lapsed hommikul Kilingi-Nõmme ja toob pärastlõunal vallakeskusest jälle tagasi. Sellega pääseb siit külarahvaski vajadusel liikuma.

“Külale nime andnud Oissaare talu on seal kurvis, selle ostis üks soomlane ära,” viitas Illi koduõuest teele.

“See on tsaariaegne metsavahikoht,” mainis Arumäe Oissaare talu kohta.

Uusim ehitis külas on kahekorruseline nelja korteriga silikaatmaja, mis 1964. aastal Välinõmme metskonna töötajatele üles laoti. Ülejäänud eluasemed on ehitatud enne Teist ilmasõda.

Kuni üle saja elanikuga Kanakülas olid kool, sidekontor ja liinibussegi peatus sagedamini, ei mõelnud Oissaare rahvas olnud küla taastamisele.

“Külas on järelkasvu, tahame moodustada oma külaseltsingu, saada interneti püsiühenduse, praegu käib see sissehelistamisega, on aeglane ja kallis,” põhjendas Arumäe iseseisvumistahet.

Siseministeeriumist pressiesindaja Kärt Einlo vahendusel saabunud selgituse järgi reguleerib asustusjaotuse muutmist ehk praegusel juhul ühe küla eraldumist teisest külast valitsuse määrus “Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord”, mille järgi asustusjaotuse muutmise saab algatada kohaliku omavalitsuse volikogu.

Samuti võivad asustusjaotuse muutmiseks teha ettepanekuid kõik territooriumil elavad alalised elanikud või kinnisasja omanikud, kes esitavad vastavasisulise põhjendatud taotluse kohaliku omavalitsuse volikogule.

Kohaliku omavalitsuse volikogu ei või mõjuva põhjuseta keelduda asustusjaotuse muutmisest, kui muudatus on kooskõlas kohaliku kasutustavaga või on ajalooliselt põhjendatud. Kui ühe küla eraldumine teisest on volikogus heaks kiidetud, siis vormistatakse dokumendid, mille põhjal siseministeerium koostab valitsuse määruse eelnõu. Lõplikult otsustab asustusjaotuse muutmise valitsus.

“See on aeganõudev protsess, arvati, et aastat paar,” mainis Oissaare küla eest seisev Arumäe, kes vallamajas pärimas käis, kuidas asjad edenevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles