Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinna Lasnamäe elanikke vapustasid 1998. aasta lõpust 2005. aasta lõpukuudeni pommiplahvatused, mis purustasid maju ja tapsid inimesi.

Viimane plahvatus toimus 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 juures ja selles hukkus 27aastane mees.

Mõni päev hiljem, 11. novembril võttis kaitsepolitsei plahvatustes kahtlustatavana kinni pensionär Märt Ringmaa.

Pikk kuriteoregister

Ringmaa ja tema sõber Hendrik Lori olid seadusekaitsjate huviorbiidis juba 1970. aastate lõpus seoses seifivargustega, mida oli aastate jooksul osava tegutsemisega kogunenud 29. Mõlemad mehed mõisteti süüdi riigivara riisumises eriti suures ulatuses, Ringmaa saadeti 12 ja Lori 14 aastaks trellide taha.

Eile saatis riigiprokurör Margus Kurm kohtusse süüdistusakti, milles süüdistatakse Ringmaad üksi 12 plahvatuse korraldamises Tallinnas Pae tänaval ja mujal aastatel 1994-2005. Ringmaaga koos vahi all olnud Lori seotus plahvatustega tõendamist ei leidnud.

Ringmaaga seonduv esimene plahvatus toimus Harjumaal Kuusalu vallas, järgmised 11 Tallinnas Pae tänaval ja selle ümbruses.

Hunt lambanahas

Ringmaa on seotud kahe Pae tänavaga. Ühega Tallinnas, kus ta kuriteod toime pani, teisega Raasikul, kus ta elas aeg-ajalt oma lahutatud naise juures.

Naabrid, kellega nii politseinikud kui ajakirjanikud rääkimas käisid, ei suutnud Ringmaast halba uskuda.

Tehnilise kõrgharidusega pensionäri kirjeldasid nad kui vanaaegset härrasmeest, kes oli vähese jutuga, karske ja heasüdamlik. Võttis maal teekäijad alati auto peale, pakkus naabrite lastele ja lastelastele õunu. Oli viisakas ja tähelepanelik, vaikne ja tagasihoidlik.

Selle ülimalt meeldivaks kirjeldatud inimese kontos on aga seitse hukkunut, kuus vigastatut ja ligi seitsme miljoni krooni eest varalist kahju, mis plahvatused tekitasid.

Kui kohtus leiavad tõendamist kõik kaitsepolitsei kogutud andmed, saab 68aastasest Ringmaast Eesti ajaloo julmim sarimõrvar.

Motiivid teadmata

Riigiprokuratuuri kinnitusel on teadmata Ringmaa enamiku tegude motiiv, mehe viha muulaste või sotsiaalselt kehval järjel isikute vastu eeluurimisel ei tuvastatud. Uurimisandmetel olid ohvrid juhuslikud inimesed, kellel puudus Ringmaaga side.

Juhtiva riigiprokuröri Margus Kurmi sõnul on teada, et 1994. aastal korraldas Ringmaa pommiplahvatuse kättemaksuks ja kaks pangaautomaatide juures toimunud plahvatust sealt raha saamiseks.

“Ülejäänud kuritegude motiivide osas ühest selgust pole. Otsida sellisele kurjusele mõistlikku motiivi polegi vaja,” ütles Kurm eile ajakirjanikele.

Kurmi väitel eitas Ringmaa eeluurimisel pommiplahvatuste korraldamist, kuid möönis suurema pensioni saamiseks kelmuse toimepanemist. Kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann lisas, et pommiplahvatustest rääkides oli Ringmaa eeluurimisel väga kidakeelne, kinnitades, et ei tea neist midagi.

“Mis puudutab aga kelmuse toimepanemist, siis sellest vesteldes oli Ringmaa vägagi jutukas,” ütles Kuurmann.

Ringmaale esitatud süüdistuses on punktid plahvatuste tekitamises, seitsme inimese tapmises, kuue inimese tervise kahjustamises, võõra vara rikkumises ja hävitamises, lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseaduslikus käitlemises.

Peale selle on süüdistus varguse katses suures ulatuses ja kelmuses, sest on tuvastatud, et 2001. aastal esitas Ringmaa Tallinna pensioniametile avalduse vanaduspensioni määramiseks, lisades avaldusele suurema pensioni saamiseks ebaõigeid andmeid sisaldava tööraamatu. Sellest tulenevalt maksti Ringmaale alusetult suuremat vanaduspensioni.

Kõigi nende kuritegude eest võib kohus süüdimõistmisel määrata Ringmaale kuni eluaegse vanglakaristuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles