Kaks parkimiskogemust

Läinud nädalal oli asja Kanpoli-nimelisse kaupluslattu Pärnus. Parkla oli üsna täis, seetõttu torkas silma roheline Volkswageni väikebuss nr 106 TPP, mis oli võtnud enda alla mõlemad poe uksepoolseimad parkimiskohad.

Haamer ja midagi tõsisemat

Ostud sooritatud, hakkasin parklast ära sõitma. Rohelise bussi juht koos ühe kaaslasega seisis oma sõiduki kõrval. Peatasin bussi eest möödudes oma sõiduki ja ütlesin, et parkimistehnikat veelgi täiustades oleks ehk võimalik parkida kahe koha asemel neljale.

Bussijuht hakkas minu arvamuse peale üsnagi ebasõbralikult räuskama ja avaldas arvamust, et olen vist üsna roheline juht, sest ei suuda aru saada, et ainult nii tohibki parkida. Vastasel juhul segaks tema sõiduk pikemaid autosid, mis parkla ja poe vahelt läbi sõidavad.

Tema loogikas oli vaieldamatult iva, kuigi nii pikkade sõidukite sattumine selle poe ette pole tõenäoline ning jäänused kunagi parklasse veetud joontest näitasid alal siiski kahte parkimiskohta.

Bussijuhi räuskamist kuulates märkasin, et tema bussi alt paistavad invamärgistuse riismed. Juhtisin bussijuhi tähelepanu sellele, et ta pole okupeerinud mitte kaks tavalist kohta, vaid kaks invaliidikohta, mis on oluliselt alatum tegu. Bussijuhi räuskamise taustal võttis sõna tema kaaslane ja ütles, et juht ongi invaliid. Sellest olin juba isegi aru saanud, kuid need kohad olid ilmselt mõeldud liikumispuudega, mitte vaimse puudega inimestele. Peale selle peaks invaliidiautol olema vastav märk.

Kui hakkasin ära sõitma, oli juht võtnud kätte haamri ja raputas seda minu suunas. Peatasin auto uuesti ja küsisin, mida ta selle žestiga täpsemalt silmas pidas. Selle peale ajas juht käe küünarnukist saadik taskusse ja, raputades taskus mingit eset, ütles, et tal on seal minu jaoks midagi palju tõsisemat varuks kui haamer.

Seejärel pani juht mootori tööle, käigu sisse ja vajutas järsult gaasi ning kohe seejärel pidurit, nii et tema auto tegi hüppe minu autoni. Autode vahe oli vahest meeter, bussijuht tegi tülikale võõrale nii-öelda kolli.

Jälle invaliid?

Pärastlõunal oli mul asja Kanpoli naabrusesse. Kanpolist mööda sõites nägin, et äärmistel, invaliidikohtadel, parkisid invamärkideta sõidukid. Peale selle asutas üks sõiduauto end just parkima ettenähtud parkimiskohtadest veelgi poe poole, blokeerides nii ka üsna keskmise pikkusega sõidukitele võimaluse poe ja parkla vahelt läbi sõita.

Autost väljus vanem soliidse välimusega lipsustatud härrasmees koos naisega ja astus liigseid samme tegemata otse poodi. Igaks juhuks ei riskinud ma härrasmehe kõnetamisega, mine tea, järsku on samuti invaliid, kuid eelmisest veelgi sügavama puudega ja kasutab taskus peituvat “eset” liigseid sõnu tegemata.

Leo Tammiksaar, pärnakas