Linn kaalub huvihariduse ümberkorraldamist

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus Kerese tänaval töötav kunstikool.
Pärnus Kerese tänaval töötav kunstikool. Foto: Henn Soodla

Pärnu linnavalitsus otsib kokkuhoiukohti igas valdkonnas, muu hulgas arutatakse huvikoolide tegevuse ümberkorraldamist.


“Kuna linnaeelarve tulubaas on järsult kahanenud, kaalub linnavalitsus mõne munitsipaalhuvikooli ühendamist,” edastas Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo.



Kunstiõpe ühest kohast?


Eelmisel nädalal teavitas linn Pärnu kunstikooli, et kaalumisel on versioon kooli ühendamise kohta Pärnu Kunstide majaga.



Linna haridusosakonna juhataja Andrus Haugas ja abilinnapea Jane Mets ütlesid Pärnu Postimehele, et haridusosakond on seadnud eesmärgi saavutada kokkuhoid selliste meetmetega, mis ei vähendaks õpilastele pakutavaid valikuid, õpilaskohtade arvu ega hariduse kvaliteeti. Sääst saab tekkida ressursi senisest efektiivsemast kasutamisest ja dubleerimise (valdkondade kattumise) välistamisest.



Sisuliselt tähendab see seda, et iga ruutmeeter huvikoolide kasutuses põrandapinda peab olema rakendatud parimal moel. Välistada tuleb olukord, kus mitmes munitsipaalhuvikoolis õpetatakse samu erialasid.



Võimalike ümberkorralduste tulemusena vabaneks Kerese tänaval asuv Pärnu kunstikooli hoone ning kunstikoolis ja Kunstide majas õpetatavad kunstierialad liidetaks süsteemseks tervikuks. Ametnikud rõhutasid, et need teemad on alles arutelufaasis.



“Mingit otsust veel tehtud ei ole, meile lihtsalt öeldi, et sellise idee kallal töötatakse,” kommenteeris kunstikooli direktor Kristel Kallau. “Meie kooli tööle pole mingeid sisulisi etteheiteid, põhjuseks on eelarve kokkutõmbamine igas valdkonnas. Saan aru, et kokku hoida on vaja, oleme oma kooli kuludki võimalikult väikeseks tõmmanud, aga päris välja oma majast kolida ikka ei tahaks.”



Sel aastal 30. aastapäeva tähistav kunstikool annab põhjaliku kunstialase alushariduse kindla arvu kursuste-tundide läbimisel. Kunstide majas töötavad kunsti-, muusika-, teatri- ja tantsuringid, õppetöö toimub paar korda nädalas.



“Liitumine pole meie otsustada, peame kuidagi hakkama saama,” nentis Kunstide maja direktor Tiit Erm. “Ruumidega meie majas priisata pole, küllap siis peaks kuidagi kompromisse leidma.”



Kallau sõnutsi võib mõista ametnike soovi koondada samalaadset haridust andvad koolid, kuid sellised otsused tuleks väga hoolikalt läbi mõelda.



“Kindlasti peaks püsima jääma kunstikool kui linnas aastakümneid kunstiharidust andnud õppeasutus,” väitis Kallau. “Kuigi õpilaste tundide arv ja maht jääksid õppimiskohast sõltumata samaks, poleks see koolide liitmisel enam Pärnu kunstikool.”



Samuti on arutluse all plaan, mille tulemusena ühineksid Pärnu loodusmaja ning Pärnu tehnika- ja tööõpetusmaja. Kooli 6b kompleksi valmimisel vabaneb hoone aadressiga Raba 1 ning ökomaja valmides jääksid vabaks loodusmaja senised hooned Kooli 11 ja Mai 2a.



Tehnikamaja pluss loodusmaja


Tehnika- ja tööõpetusmaja ehitus käib täie hooga. Loodusmaja on oma jõud koondanud ökomaja ehk Pärnu loodushariduskeskuse ehitamiseks, praegu selgitatakse välja vajadusi ja kirjutatakse projektitaotlust 2009. aasta lõpus avanenud “Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“ meetmest rahastuse saamiseks.



“Olen aru saanud, et meie koonduksime tehnikamajaga ühtse juhtimise alla, sisuline ega erialane töö ei muutuks,” ütles loodusmaja direktor Tiina Ross. “Peame praegu nõu juristidega, kuna tehnikamaja taotleb oma rahastusi Innovest ja meie keskkonnainvesteeringute keskusest. Loodetavasti ei tekita organisatsioonide liitmine juriidilisi probleeme.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles