Linnapea Toomas Kivimägi tegi Pärnu keskraamatukogu ja Ülejõe haruraamatukogu töötajatega kohtudes ettepaneku paigutada Ülejõe raamatukokku MTÜ Kollisti Seltsi hallatav Vana-Pärnu kultuurikeskus.
Linn soovib Ülejõe raamatukoguga liita Kollisti seltsi
11. veebruar 2010, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kollisti selts rendib praegu ruume Haapsalu maantee 11 kolmandal korrusel. Abilinnapea Jane Metsa sõnutsi annaks seltsi kolimine Ülejõe raamatukokku võimaluse säästa linnal umbes 118 000 krooni, mis praegu aastas Haapsalu maantee 11 ruumide rendiks kulub.
Samuti annaks selline lahendus linnale motivatsiooni investeerida raha Ülejõe haruraamatukogu remondiks.
Kahest peaks saama üks ja ilus
Linnapea ütles end mõistvat, et haruraamatukogu on piirkonna inimeste oluline kooskäimise koht ja koostegutsemise ideed teenib MTÜ Kollisti Selts ehk Vana-Pärnu kultuurikeskuski.
“Ülejõe raamatukogu ei kao, sellele liidetakse päevakeskuse funktsioon,” sõnas Kivimägi. “Linn ei jaksa väikesi allasutusi eraldi ülal pidada ja Ülejõe raamatukogu säilimise hind on kahe asutuse tegevuste ühendamine. Pole reaalne, et linnal seisab endal kasutamata vara ja me peame samal ajal kelleltki pinda rentima. Selle rendiraha arvelt saame pikemas perspektiivis Ülejõe raamatukogu katuse remondi kinni maksta.”
Ülejõe raamatukogus on kaks väikest saali, raamatuhoidla ja pisike lisatuba. Raamatukogu töötajate umbusklikule küsimusele, kuidas saab kitsukeses majas harjutada näiteks koorilaulu, kui ülejäänud inimesed raamatuid valivad ja ajalehti loevad, vastas Kivimägi, et kindlasti ei käi raamatukogus seltsielu hommikust õhtuni.
“Võib ju kokku leppida, et kella üheteistkümnest viieni siin pilli ei mängita,” oli linnapea optimistlik. “Paljud päevakeskuse ringid käivad koos hommikuti või õhtuti.”
Ümberkorralduste tõttu peaks Ülejõe raamatukogu loobuma suurest osast raamatutest, et uute naabrite tarvis saal vabastada. Kohapeale jääksid vaid klassikaline kirjandus ja valik uudiskirjandust. Samas vormis jätkaksid tegevust internetipunkt ja lugemissaal.
Katus tilgub, põrand õõtsub
Linnapea koos abilinnapea Metsa, kultuurinõunik Ela Tomsoni ja keskraamatukogu juhataja Saima Andlaga pidas eile Ülejõe raamatukogus plaani, kuidas kahe asutuse liitmine välja näha võiks.
Veenduti, et maja näeb välja vana ja põdur, vahetamist vajavad aknad ja katus, siit-sealt sajab sisse ja põrandki nõtkub. Metsa andmeil oli paar aastat tagasi vana maja renoveerimise hinnapakkumine ligikaudu 800 000 krooni, aga praeguste ehitushindadega on summa kindlasti teistsugune ja tuleb võtta uus pakkumine.
Ülejõe raamatukogu juurde kuulub suur aed. “Kollisti seltsi esindajad olid aiast vaimustuses,” meenutas Mets. “Arutasid juba, kui tore oleks suvel seal pidusid pidada ja kontserte korraldada. Kõik olid valmis ise maja remondis kaasa lööma ja aitama, kus vaja.”
Andla leidis Ülejõe raamatukogus ringi vaadates, et pakutava lahenduse korral mahuks praeguse 33 388 teaviku asemel hoidlasse mõni tuhat raamatut. “Siis tuleks orienteeruda rohkem lastele ja vanematele inimestele,” ütles Andla. “Väga kahju, kui raamatukogu kui tervik kaob, aga see, et ta üldse alles jääb, oleks asja positiivne pool. Peame ilmselt kahest halvast asjast valima vähem halva.”
“Raamatukoguks seda siis enam nimetada ei saaks,” arvas raamatukogu töötaja Mall Raadik. “Pigem avalik lugemissaal või mingi laenutuspunkt.”
Kivimägi sõnutsi loodetakse Ülejõe raamatukogus suve lõpus ümberkorraldustega algust teha. “Usun, et viie aasta pärast on see maja väga ilus,” pakkus linnapea.